EESTI UUDISED BNS

Poole aastaga kaotas liikluses elu 22 inimest

Tänavu esimesel poolaastal kaotas liikluses elu 22 inimest, keda on koguni üheksa võrra vähem kui mullu samal ajal.

Kui jaanipühad möödusid liikluses rahulikult, siis enne pühi hukkus lõppenud kuul liiklusõnnetustes kolm inimest. "Kahjuks ei möödunud juuni ilma hukkunuteta nagu kaks aastat tagasi," ütles politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe BNS-ile. "Kartsime, et jaanipühadel juhtub palju raskeid õnnetusi. Meie kõigi õnneks sõitsid enamik kaine mõistuse ja peaga."

Jaanipühadel juhtunud liiklusõnnetuste tagajärjel vajas arstiabi viis inimest. Möödunud jaanidel sai liikluses surma üks ning viga 19 inimest.

Tikerpe märkis, et liiklus on täpselt nii rahulik ja ohutu, kui rahulikuks ja ohutuks liiklejad selle ise muudavad. "Pühadeaegse liiklusega võib suures pildis rahule jääda. Inimesed varusid aega ning kuigi leidus rumalaid, kes napsusena rooli istusid, võtsid enamus inimesi kodutee ette siis, kui nad olid välja puhanud ja 100 protsenti kindlad oma kainuses,“ ütles Tikerpe.

Liikluses sai poole aastaga ligikaudu 100 inimest vähem viga kui aasta tagasi. "Teedel hukkunuid on küll üheksa vähem, kuid 22 surnud inimest on ikka liiga palju. Meie kõik, eriti liiklejad ise, saame muuta liikluskeskkonna turvalisemaks. Ja ma arvan, et me kõik seda ka teeme. Suured muutused ei toimu üleöö," ütles juhtivkorrakaitseametnik.

Juunis juhtus 122 rasket liiklusõnnetust, milles said vigastada 146 inimest. Enne pühasid said juunis liikluses surma kaks sõidukijuhti ja üks kaasreisija.

Jaanipäeval ja sellele järgnenud päeval kõrvaldati teedelt rohkem kui 170 alkoholi tarvitanud juhti. Aasta varem tabati napsisena jaanipühade aegu roolist 199 inimest.

Tänavu on vees elu kaotanud 21 inimest

Pilt on illustratiivne FOTO: VT

Päästeameti esialgse statistika järgi kaotas tänavu esimesel poolaastal vees elu 21 inimest.

Harjumaal on tänavu vees elu kaotanud kolm inimest, Ida-Virumaal viis, Raplamaal kaks, Saaremaal üks, Jõgevamaal kolm, Pärnumaal kaks, Viljandimaal üks, Tartumaal kolm ning Põlvamaal üks inimene.

Mullu kaotas vees kogu aasta jooksul elu 47 inimest.

Päästeamet korraldab tänavu ohutuskampaania, milles kutsub inimesi veesõidukites päästevesti kandma. Sõnumit "Vest päästab veest" kandva veeohutuskampaania raames korraldab päästeamet üle Eesti nii info- kui ohutuspäevi, kokku 82 erinevat üritust, millele lisandub 60, mida korraldavad vabatahtlikud, edastas päästeamet. Ohutuspäevadel kasutatakse uutmoodi teavitusvahendeid, näiteks greenscreen pildistamist ja virtuaalreaalsuse harjutusi, aga ka kõige käegakatsutavamat – päästevesti selga proovimist. Lisaks toimuvad suvistes laste- ja noortelaagrites veeohutuskoolitused.

Päästeameti ennetusosakonna juhi Indrek Intsi sõnul on veeohutuskampaaniad seni keskendunud kahele teemale: joobes ujumise ohtudele ja päästevesti kandmisele. "Ohutuskampaaniate valikut on mõjutanud nii statistika kui elanikkonna teadlikkus ja käitumisharjumused. Käesoleval aastal keskendub päästeamet taas päästevestidele," sõnas Ints. Esimene päästevestikampaania toimus möödunud suvel.

Ungari jalaväeüksus saabus Eestisse

Üksus hakkab baseeruma Võru linnas Taara linnakus.  FOTOD: Ardi Hallismaa

Tartu lennuväljal maandus pühapäeval USA õhujõudude C-17 Globemaster tüüpi transpordilennukiga Ungari jalaväeüksus, et alustada ühist väljaõpet 2. jalaväebrigaadiga.

"Ungarlastega koos teenimine annab meile täiendava koostöökogemuse liitlasjõududega. Nende saabumine Lõuna-Eestisse raudteel ja C-17 maandumine Ülenurmele on meile ning meie tsiviilpartneritele huvitav ja vajalik koostööprojekt," vahendas kaitseväe peastaap 2. jalaväebrigaadi ülema, kolonel Eero Rebo sõnu BNS-ile.

2. jalaväebrigaadi saabunud Ungari üksus kuulub Ungari 25. Klapka György jalaväebrigaadi 1. mehhaniseeritud pataljoni, mille alaline paiknemisala asub Ungari loodeosas Tata regioonis. Üksus saabus Eestisse õppuse Training Bridge 2017 raames ja jääb Eestisse kolmekuuliseks rotatsiooniks. Õppuste käigus harjutatakse Eestis koostööd 2. jalaväebrigaadi üksustega ning tutvutakse meie maastiku ning harjutusvõimalustega. Üksus hakkab baseeruma Võru linnas Taara linnakus.

Üksus hakkab baseeruma Võru linnas Taara linnakus  FOTOD: Ardi Hallismaa

Ungari jalaväekompanii tehnikaparki kuulub soomustransportöör BTR-80, mis transporditakse Eestisse mööda raudteed. Tehnika alustas liikumist Ungarist 26. juunil ja peaks Eestisse jõudma 3. juulil.  

Ungari üksuse Eestisse tuleku aluseks on kokkulepe Visegradi riikide vahel, kes otsustasid  NATO heidutusmeetmete raames panustada sõjalise kohaloleku suurendamisse Balti riikides.

Tantsupeo laupäevastest etendustest toimub vaid õhtune

laulupidu.ee

Kuigi reedel said 8500 tantsijat ja võimlejat tugevale tuulele vaatamata tantsupeoetenduse andmisega hakkama, siis laupäeval kell 13 toimuma pidav etendus jääb ära ning nautida saab vaid õhtust, kell 19 algavat etendust.

Kuna laste riided on reedesest vihmast läbivettinud, siis jääb laupäeval kell 13 toimuma pidav etendus ära. Küll aga on jätkuvalt kavas õhtul kell 19 tantsitav etendus. Korraldajate sõnul toimub õhtune tantsupeoetendus päris kindlasti ja väravad avatakse kaks tundi enne algust ehk kell 17. Samuti toimub laulupeo kontsert.

Need, kellel on päevasele etendusele pilet ostetud, pääsevad sellega laulupeole. Pileteid ostetakse ka tagasi.

Peo operatiivstaap, kuhu kuuluvad päästeameti, politsei, meditsiiniteenistuse, korraldustoimkonna ja teiste valdkondade esindajad, otsustasid peo ära jätta hommikusest ilmaprognoosist lähtuvalt.

"Reedel vihmase ilma tõttu ja laupäeval ilmateadet silmas pidades otsustati lastele anda pikem paus  riiete kuivatamiseks ja õhtuseks etenduseks valmistumiseks," teatasid korraldajad.

Ilmateade lubab laupäevaks sadu ning paaritunnine paus kahe etenduse vahel ei võimalda lastel riideid piisavalt kuivatada. Koolimajades ööbivaid lapsi teavitavad olukorrast koolimajutuse staabid. Korraldajad paluvad Tallinna ja Harjumaa tantsulastel võtta ühendust oma kollektiivijuhtidega edasiste juhiste saamiseks.  

Laupäev toob enamasti pilves ilma. Hooti sajab vihma ja kohati võib olla äikest. Puhub kirde- ja idatuul 5-10, rannikul puhanguti 14 kuni 16 m/s. Õhtupoolikul tuul aga nõrgeneb. Sooja on oodata 13-18 kraadi.

XII noorte tantsupeo "Mina jään" tantsuetendused tantsitakse Kalevi keskstaadionil.

Laupäevast tõusevad teatud kütuste aktsiisimäärad

Võrumaa Teataja

Laupäevast ehk 1. juulist jõustub rida maksumuudatusi; muu hulgas tõusevad lahja alkoholi aktsiisimäärad, teatud kütuste aktsiisimäärad ja leeveneb osalusoptsiooni maksureegel.

Alates 1. juulist sõltub vedelgaasi maksumäär sellest, kas seda kasutatakse kütteainena või mootorikütusena. Kütteainena kasutatava vedelgaasi aktsiis langeb rohkem kui kaks korda 55,15 eurole 1000 kilogrammi vedelgaasi kohta.

Mootorikütusena kasutatava vedelgaasi aktsiis tõuseb aga enam kui 1,5 korda 193 euroni 1000 kilogrammi mootorivedelgaasi kohta. Raske kütteõli uus aktsiisimäär on 58 euro asemel 559 eurot 1000 kilogrammi raske kütteõli kohta. Põlevkivikütteõli uus aktsiisimäär on 57 euro asemel 548 eurot 1000 kilogrammi põlevkivikütteõli kohta.

Juulist tõstetakse ka õlleaktsiisi 70 protsenti 15,52 sendini mahuprotsendi kohta liitrist. Siidri ja veini, mille etanoolisisaldus on kuni kuus mahuprotsenti, aktsiis suureneb 45 protsenti 77,44 sendini liitri kohta.

Juulist rakendub tagasiulatuvalt ka osalusoptsioonide maksureegli leevendamine. Kui töötaja realiseerib osalusoptsiooni ehk omandab äriühingu osa enne, kui optsiooni andmisest on möödunud kolm aastat, ei pea tööandja realiseerimisest saadud tulult ilmtingimata erisoodustusmaksu maksma. Erisoodustusmaksu ei pea maksma optsiooni realiseerimisel kogu äriühingu müügi või töötaja töövõimetuse või surma korral.. Muudatus jõustub 1. augustil, kuid rakendub tagasiulatuvalt 1. juulist.

Alates 1. juulist tuleb arvestada ka uue korraga varjatud kasumieraldiste maksustamiseks, mille kohaselt maksu-ja tolliamet võib maksustada tulumaksuga aktsionärile, osanikule või liikmele antud laenu, kui tehingu asjaolud viitavad, et oma olemuselt on tegemist kasumieraldisega.

Kui ettevõtja annab alates 2017. aasta 1. juulist emaettevõtjale või selle tütarettevõtjale laenu või suurendatakse olemasolevat laenusummat, pikendatakse laenu tagastamise tähtaega või tehakse muid olulisi muudatusi laenulepingus, siis peab ettevõtja sellised laenud järgmisel aastal deklareerima maksu- ja tolliametile. Kui eelnevalt nimetatud laenu tagastamise tähtaeg on pikem kui 48 kuud, siis lasub ettevõtjal ka kohustus tõendada maksuhalduri nõudmisel laenu tagasimaksmise võimet ja kavatsust.

Augustist jõustuvad ka muudatused, millega vabastatakse töölepingu alusel töötava töötaja majutamise kulud erisoodustusmaksuvabalt. Erisoodustusmaksu ei pea tasuma juhul, kui töötaja elukoht on vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast ning töötajal puudub lähemal eluase. Lisaks ei pea augustist enam maksma erisoodustusmaksu kulutustelt töölepingu alusel töötava töötaja transpordiks elu- ja töökoha vahel, kui töötaja elab vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast või kui tööandja korraldab töötajatele transporti bussi või vähemalt kaheksakohalise sõidukiga. Mõlemad maksumuduatused jõustuvad küll 1. augustil, kuid rakenduvad ka juulikuu kuludele.

Laupäevast hakkab kehtima 30-eurone hambaravihüvitis

Laupäevast, 1. juulist tasub haigekassa ravikindlustusega täiskasvanu hambaravi eest aastas hüvitist kuni 30 eurot.

Haigekassale on esitatud üle 100 taotluse lepingu sõlmimiseks üle Eesti, teatas haigekassa. 30-eurost hüvitist saab kasutada arstikülastusel kuni poole raviarve eest tasumiseks ning ülejäänud osa arvest tasub patsient.

Hambaravihüvitis kehtib esmavajalikele teenustele nagu vastuvõtt, diagnostika, ravimi asetamine ja täidise paigaldamine, hamba eemaldamine, mädakolde avamine ja ravimine, juureravi, igemealuse hambakivi eemaldamine ning tuimestus. Kui patsient saab visiidil ka teisi teenuseid, mis ei kuulu hüvitatavate teenuste nimekirja, tasub ta nende eest vastavalt arsti hinnakirjale.

Rasedate, väikelaste emade, osalise või puuduva töövõimega inimeste, üle 63-aastaste eakate ning suurenenud hambaravivajadusega inimeste hambaravi arvest tasub haigekassa alates 1. juulist aastas kuni 85 eurot.

Need inimesed, kellele kehtis varem hambaravihüvitis nagu rasedad, väikelapse emad, pensionärid ja teised, saavad seni kehtinud hüvitise saamiseks avalduse esitada haigekassale kuni 1. oktoobrini 2017. Tänavu juba kasutatud hüvitise summa arvestatakse sel juhul automaatselt juuli algusest rakenduvast 85 eurost maha.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD