Pühapäeval toimuv XII noorte laulu- ja tantsupeo “Mina jään” rongkäik algab kell 9.30 ning lõppeb orienteeruvalt kell 14 - viie kilomeetri pikkusel teekonnal sammub ühtekokku ligi 39 000 laulu- ja tantsupeolist ning rahvamuusikut.

Korraldajad paluvad pealtvaatajatel jätta rongkäigule piisavalt ruumi liikumiseks ja järgida teekonnal rongkäigu korraldusmeeskonna juhiseid. “Kuna huvi rongkäigu vastu on alati suur, siis on pealtvaatajatel kõige parem rongkäiku nautida ühtlaselt kogu teekonna peale jaotudes. Eduka kulgemise tagab kuldreegel: rongkäik liigub sõiduteel ja pealtvaatajad on kõnniteedel,” selgitas rongkäigu korraldusjuht Jaanus Väljamäe.

XII noortepeo rongkäik koosneb 15 maakonna, kolme linna ja rongkäigu pea allkolonnist. Kogunemisala on Vabaduse väljakul, Kaarli puiesteel ja nendega külgnevatel tänavatel. Rongkäigu maakondlikud kolonnid liiguvad tähestikulises järjekorras, alustades Hiiumaast. Rongkäigu lõpus on Harjumaa ja Tallinn. Pidulised kõnnivad marsruudil Vabaduse väljak – Pärnu maantee – Narva maantee – Pirita tee – Lauluväljak.

Pealtvaatajad võiksid kasutada lauluväljakule sisenemiseks Oru ja Lasnamäe väravaid, sest Mere värav on rongkäigu sisenemise koht ja pealtvaatajate sisenemine sealtkaudu on keerulisem. Tuletame meelde, et väravast vihmavarjuga laulu- ja tantsupeole ei pääse – palume halva ilma korral peole kaasa võtta vihmakeebid. Rongkäigu ajal on oluliselt piiratud liiklus kesklinnas ja Pirita teel. Seetõttu tasuks autojuhtidel jälgida ajutist liikluskorraldust ning valida alternatiivseid teid.

Ajavahemikus kella 8-st kuni orienteeruvalt 14-n i toimuvad rongkäigu päeval linna ühistranspordis mitmed muudatused. Terve hulk tavapäraseid liine on lühendatud, suunatud ümbersõidule või trammiliikluse näitel sootuks ajutiselt katkestatud. Suletud on ka Viru väljakul paiknev busside terminal. Ümbersõitudel tehakse peatused ümbersõidumarsruutidele jäävates ühistranspordipeatustes. Täpsemat loe ühistranspordi liikumismuudatustest siit.

Politsei on asunud uurima, kas keerulise taustaga laste kasvatamisega tegeleva Krabi kooli töötajad võisid kasutada õpilaste suhtes vägivalda, kirjutab Tartu Postimees.

Lõuna ringkonnaprokuratuur alustas juba jaanuaris kriminaalmenetlust võimalike kehalise väärkohtlemise juhtumite uurimiseks. Ent kui probleemsete lastega tegelevates koolides pole tavatud juhud, mil lapsed ise pahatahtlikult õpetajaid kõikvõimalikes ja võimatutes asjades süüdistavad, siis sel korral laekus avaldus politseile hoopis sotsiaalkindlustusametilt.

Ameti lastekaitse osakonna terapeudid tegid Krabi kooli õpilastele teraapiat ning muutusid laste jutte kuuldes üha ettevaatlikumaks. Kuna kriminaaluurimine on pooleli, ei avalda sotsiaalkindlustusamet täpseid põhjuseid, miks politseisse pöörduti, ent Tartu Postimehele teadaolevalt leidsid terapeudid laste jutust viiteid füüsilisele ja vaimsele väärkohtlemisele ning füüsilise väärkohtlemisega ähvardamisele. Need juhtumid jahmatasid väidetavalt isegi kogenud spetsialiste.

Lõuna ringkonnaprokuratuur kinnitas, et sellist menetlust on tõesti alustatud, ja ringkonnaprokurör Terje Aleksašini sõnul on seni kogutud tõendite põhjal alust kriminaalasja jätkamiseks. «Hetkel on käsil aktiivne tõendite kogumise periood, mille raames on juba üle kuulatud enam kui 30 isikut nii tunnistajate kui kannatanutena,» teatas Aleksašin prokuratuuri pressiesindaja vahendusel. Ta lisas, et kuigi praegu ei ole kellelegi veel kehalise väärkohtlemise kahtlustust esitatud, on kogutud tõendite põhjal alust kahtlustus esitada mitmele isikule.

Krabi kooli direktor Ale Sprenk väidab raudkindlalt, et ükski kooli töötaja pole lapsi füüsiliselt väärkohelnud. «Kindlasti mitte,» sõnas ta. «Ausalt öeldes ei saa ma üldse aru, mis toimub.»

Sprenk rääkis Tartu Postimehele, et kuna teda ennast pole seni üle kuulatud, ei tea ta ka, milliseid töötajaid milles süüdistatakse. «Selle kohta ei oska ma praegu mitte midagi öelda, sest minuga ei ole mitte keegi sellest rääkinud,» ütles ta. Direktor möönis samas, et süüdistused teda ei üllata, sest kooli personali jaoks on õpilaste sedalaadi ähvardused igapäevased. «Nende (õpilaste) jutt on kogu aeg selline: meid usutakse, teid ei usuta, mendid on meie selja taga,» rääkis Sprenk. «Kui me kogu aeg sellele jutule tähelepanu pööraksime, ei saaks me oma tööd teha.»

Haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna peaekspert Jürgen Rakaselg rääkis, et peale selle, et käimasolev uurimine muudab ministeeriumi Krabi kooli suhtes ettevaatlikuks, teevad murelikuks ka koolist tulevad vastukäivad signaalid õppetöö jätkamise kohta. «See kommunikatsioon, mis väljapoole paistab, ei tee rahulikuks,» tõdes ta.

Rakaselg rõhutas, et ka ministeeriumil on kiiresti selgust vaja, kas kriminaaluurimise aluseks olevad juhtumid leiavad kinnitust või mitte. Tema sõnul on Krabi kool seni ministeeriumi jaoks olnud tähtis koostööpartner, ent kui selgub, et koolis toimuv pole seadusega kooskõlas, on ministeeriumil voli neile antud tegevusluba tühistada.

«Vajame kindlust, et see, mis seal toimub, on jätkuvalt turvaline,» lisas Rakaselg.

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul on tööandjal õigus usalduse kaotamise tõttu lõpetada tööleping töötajaga, kes ei lähe tööandja korraldatavasse tervisekontrolli.

Analüüsinud tööandja korraldatavate tervisekontrollide kohustuslikkust, leidis Madise, et töötervishoiu ja tööohutuse seaduse sätted on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega osas, milles kohustuslikule tervisekontrollile on allutatud ka need töötajad, kelle terviseseisund ei mõjuta vahetult teiste inimeste elu ja tervist.

Kui töötaja ei ole nõus laskma oma tervist kontrollida, on tööandjal tulenevalt töölepingu seadusest õigus usalduse kaotuse tõttu tööleping erakorraliselt üles öelda, kui ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, märkis Madise.

"Näiteks kui töötaja tervisekontrollis ei käi, võib tekkida põhjendatud kahtlus, et töötaja varjab tööandja eest töösuhte seisukohalt olulist teavet," kirjutas Madise tema poole pöördunud ettevõtjale. "Tööandjal tuleb sellisel juhul põhistada oma huvi töösuhte lõpetamise vastu. Tegu ei saa olla kergekäelise või ebaproportsionaalse otsusega:"

Lisaks tuleks tööandajal enne lepingu ülesütlemist töötajat hoiatada, et töötaja saaks oma käitumist vastavalt muuta ja töölepingu ülesütlemist vältida, lisas õiguskantsler.

Kui teatud tegevusaladel, nagu näiteks päästetöödel ja lennujuhtimisel tuleb tervisekontrolli teha õiguskantsleri sõnul põhjusel, et inimese enda tervise kaitsmise kõrval hoida ära teiste töötajate või kolmandate isikute elu ja tervise kahjustamist, siis ülejäänud juhtudel püütakse töötaja tervise ennetava kontrolliga kaitsta töötaja tervist ning vältida majandusliku kahju teket nii töötajale, tööandjale kui ka riigile.

Kohustusliku tervisekontrolli eesmärk on Madise sõnul nii ennetada kui ka võimalikult varakult avastada tööst tingitud tervisekahjusid, samuti vähendada töölt puudumist. "Tervisekontrolli korraldamisel saab tööandja end tulevikus töötaja esitatavate tervisekahju nõuete või töötaja haiguse tõttu töölt puudumisest tekkivate kahjude vastu kaitsta. Seepärast on tööandjal kaalukas huvi selle vastu, et töötaja tervisekontrollis osaleb," sõnas õiguskantsler.

Hilisemate tööandja vastu suunatud kahjuhüvitise väljamõistmisel saab küll arvestada töötaja osa kahju tekkes, ent kahju ennast Madise sõnul enam ära hoida ei saa.

Riigi infosüsteemi ameti (RIA) andmeil teisipäeval maailma arvutivõrkudes levima hakanud uus lunavara pole veel Eestisse jõudnud, kuid sellegipoolest tasub olla ettevaatlik, paigaldada viimased turvauuendused ja varundada oma andmed.

"Eestis teadaolevalt ühtegi nakatumist senini toimunud pole," ütles RIA infoturbe intsidentide käsitlemise osakonna (CERT-EE) juht Klaid Mägi teisipäeval BNS-ile.

Tema sõnul tabas teisipäeva hommikul Ukrainat laiaulatuslik lunavaraga nakatumine. Nakatunud on mitmeid ettevõtteid nii pangandus- ja transpordisektoris kui ka valitsusasutustes nagu lennujaamad, metroo, ministrite nõukogu. Teada on, et nakatunud on ka riiklikud energiaettevõtted Ukrenergo ja Kyivenergo ning mitmed uudisteportaalid. Elutähtsate teenuste töö teadaolevalt siiski katkenud ei ole ning tavapäraselt toimib nii mobiilside kui ka lennuliiklus, märkis Mägi.

Lisaks Ukraina ettevõtetele on nakatunud ka Taani firma Maersk, kes kinnitas, et tema süsteemid on küberründe tõttu kättesaamatud ning ettevõttele kuuluva terminali tegevus Rotterdami terminalis on peatunud. Küberrünne tabas ka Venemaa naftatootjat Rosneft, kelle põhitöös katkestusi pole.

"Teadaolevalt on tegemist Petya.A lunavara täiendatud versiooniga, mis kasutab ära sel kevadel lekkinud EternalBlue haavatavust. Kui esialgse info järgi andmete krüpteerimist ei toiminud, siis praeguseks on selgunud, et pärast seadme taaskäivitumist toimub ka krüpteerimine ning küsitakse ligi 300 euro, dollari või Inglise naela suurust lunaraha," ütles Mägi. "Teadaolevalt puudub seekordsel lunavaraversioonil niinimetatud väljalülitusnupp, samuti pole hetkel lähemat teavet ründajate tausta ega motiivide kohta," lisas ta.

"Lunavaraga nakatumise oht on kõikidel Windowsi operatsioonisüsteemi kasutavatel seadmetel, eriti laialdaselt on seekordne nakatumine tabanud Windows 7 operatsioonisüsteemi kasutavaid seadmeid," lisas ta.

"Juhul, kui teie süsteemid on mainitud moel kannatada saanud, ootame teid sellest teada andma Riigi Infosüsteemi Ameti intsidentide käsitlemise osakonnale CERT-EE meiliaadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.," ütles CERT-EE juht.

"Petya lunavaraga nakatumise ärahoidmiseks soovitame paigaldada Windowsi operatsioonisüsteemi viimased turvauuendused ning sulgeda SMB versioon 1 kasutamine organisatsiooni arvutites. Loomulikult kehtib tavapärane andmete varundamise soovitus," rõhutas Mägi.

Euroopa riigid ning USA ja Euroopa suurfirmad teatasid teisipäeval, et on sattunud Venemaalt ja Ukrainast alguse saanud ning seejärel mujale levinud rahvusvahelise küberrünnaku sihtmärgiks. Osade ekspertide hinnangul on arvuteid nakatanud viirus muudetud versioon lunavarast Petya, mis levis maailmas möödunud aastal ja nõudis ohvritelt andmete krüpteeringust vabastamise eest raha. Sarnane viirus nimega WannaCry nakatas mais rohkem kui 200 000 arvutit rohkem kui 150 riigis.