Eurojackpoti reedesel loosimisel võitis üks Eesti lotomängija 5+0 tabamusega 185 682,30 eurot, teatas Eesti Loto.

Võidupilet on ostetud internetist.

Viimati tuli suurem Eurojackpoti võit Eestisse kahe kuu eest, 27. märtsil, kui Pärnumaa naine võitis 5+1 tabamusega 659 116,20 eurot.

Reedel loositi välja ka Eurojackpot’i peavõit 33 290 606,90 eurot, mis võideti Itaalias. Järgmisel, 5+1 võidutasandil oli kolm võitjat – üks mängija Norras ja kaks Taanis võitsid igaüks üle 701 000 eurot.

5+0 tasandil oli täna kokku neli võitjat – lisaks Eestile võideti üle 185 000 euro ka Soomes, Rootsis ja Saksamaal.

Selle aasta esimese nelja kuuga maksis Eesti Loto riigile hasartmängumaksuna spordi, kultuuri, teaduse, hariduse, meditsiini ja muude valdkondade toetuseks ligi 4,5 miljonit eurot. Võitudena maksis Eesti Loto samal perioodil välja 11,1 miljoni eurot, sealhulgas ligi 1,6 miljoni euro eest kiirloteriide võite.

Tartu Ülikooli teadlaste analüüsist selgus, et aastatel 2006–2016 hukkus Eestis enesetapu tõttu 2543 inimest ehk 231 inimest aastas.

Eesti enesetappude suremuskordaja on Euroopa Liidu keskmisest 1,5 korda suurem. Teadlased rõhutavad, et suitsiidiennetuses on oluline osa nii koolidel, tervishoiusüsteemil kui ka kogu elanikkonnal. Eraldi tähelepanu vajavad lähedased, kes peavad suitsiidiga toime tulema.

Aastatel 2006–2016 enesetapu sooritanud 2543 inimesest olid 80 protsenti mehed ja neli protsenti alla 20-aastased noorukid. Enesetapu sooritamise tõenäosus suurenes vanuse kasvades nii meestel kui ka naistel. Meeste keskmine vanus oli 49 eluaastat ja naistel 60 aastat.

Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi tervishoiukorralduse assistendi Liis Rooväli sõnul on enesetapu sooritanud inimeste profiili tundmine abiks riskirühmade tuvastamisel ja ennetustegevuse planeerimisel.

„Enesetapu sooritanud meeste seas oli enim eestlasi, üksi elavaid, töötuid ja neid, kes olid viimasel eluaastal olnud vanglas või kokku puutunud kuriteoga. Enesetapu sooritanud naiste seas oli kõige rohkem mitte-eestlasi, vallalisi ja töötuid,“ kirjeldas Rooväli.

Ta lisas, et suitsiidi sooritanud meestel ja naistel oli vaimse tervise häireid, kuulmis- ja nägemishäireid ning kroonilist valu, samuti käisid nad viimasel eluaastal arsti vastuvõtul või EMO-s.

Uuringu käigus intervjueeriti 37 inimest, kelle lähedane oli sooritanud enesetapu. „Lähedaste toimetulek suitsiidiga on keeruline, kohanemine võtab aega. Paljudel puudub tugivõrgustik, kellele toetuda. Mõnele on pakutud professionaalset abi, kuid enamik ei tea, kust abi saada, või neil puudub selleks raha,“ kirjeldas Rooväli, lisades, et enim tunnevad leinajad puudust sama taustaga inimestega kohtumisest.

Uuringu tulemuste põhjal sõnastasid teadlased ettepanekud suitsiidiriski vähendamiseks koolide, tervishoiusüsteemi ja rahvastiku tasemel. „Suitsiidi otsene riskitegur on psühhosotsiaalne stress ja vähesed sotsiaalsed kontaktid. Ümbritsevad inimesed saaksid olukorda parandada, kui seda tähele pandaks,“ rõhutas Rooväli.

Suitsiidi riskitegur on lapsepõlve negatiivsed läbielamised, mis hõlmavad koolikiusamist, perevägivalda ja kogetud kaotusi. Uuringus selgus, et suitsiidi sooritanud noortel oli koolis olnud probleeme kas teiste õpilaste või õpetajatega või olid nad pärit purunenud perekondadest.

Rohkem tuleks pöörata tähelepanu sellele, et pedagoogid, teised lastega kokku puutuvad spetsialistid ja lapsevanemad oskaksid probleemidega lapsi ning noorukeid märgata, neile abi pakkuda ja vajaduse korral sekkuda.

Oluline on kogu elanikkonda harida ja informeerida, kuidas märgata ja aidata neid, kes on raskustes. Samuti tuleks teavitada Eestis olemas olevatest abivõimalustest, eeskätt telefoni ja interneti vahendusel toimivatest kriisiabi teenistustest.

Lähedase kaotus suitsiidi tagajärjel on emotsionaalselt raske ja koos pideva emotsionaalse pingega on see omakorda suitsiidi riskitegur. Vaja on koolitada töötajaid, kes puutuvad oma töös kokku suitsiidiga, ja luua suitsiidiohvrite lähedaste abistamise süsteem, mis võimaldab ennetada tulevasi suitsiide.

Tuleb tõhustada ja arendada psüühikahäiretega patsientide ravi kättesaadavust ja ravisüsteemi, sh teenuste integreeritust ning inimese kui terviku käsitlust. Oluline on tagada ravivõimalused ka alkoholi liigtarvitavatele ja narkootikume kasutavatele isikutele. Sedalaadi probleemidega kokku puutuvate ametkondade teadlikkust tuleb kasvatada ja luua võimalused, et nad saaksid suunata probleemidega isikud ravile.

Krooniliste haigustega inimestele vajalik abi tuleks teha kättesaadavamaks ja järjepidevamaks ning suuremat tähelepanu tuleks pöörata suitsiidiriski hindamisele. Tervishoiutöötajate koolituses tuleb senisest rohkem rõhku panna suitsiidi riskitegurite äratundmisele ning abi pakkumise tehnikatele. Vaja on välja arendada ja töösse rakendada süsteem suitsiidiohtliku patsiendi märkamiseks ja tema professionaalseks abistamiseks.

Uuring tehti sotsiaalministeeriumi tellimusel ning seda rahastasid Eesti Teadusagentuur ja Sotsiaalministeerium. Uuringu tegid Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut ning sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. 

Windows 7 kasutajad peavad valmistuma tarkvara uuendamiseks. 

Microsoft lõpetab järgmise aasta 14. jaanuaril Windows 7 operatsioonisüsteemi toetamise. Sellest päevast alates nad ei paku enam Windows 7-le tehnilist tuge, tarkvarauuendusi ning turbevärskendusi. Ehk arvuti muutub haavatavaks.

Kui Windows 7 tugi lõppeb, siis ei paku ka teised tarkvaraloojad Windows 7-le mõeldud programme.

Lõpetame pärast toe kadumist ID-kaardi tarkvara DigiDoc4 pakkumise Windows 7-le, kuid me ei tee seda päeva pealt.

Laupäev, 1. juuni on 2019. aasta 152. päev. Aasta lõpuni jääb 213 päeva.

1. juuni tähtsamaid ajaloosündmusi:

1479 - Asutati Kopenhaageni Ülikool.

1524 - Lõuna-Saksamaal algas talupoegade ülestõus.

1562 - Püha Rooma riigi keiser Ferdinand I ja Türgi sultan Suleiman I sõlmisid vaherahu.

1664 - Inglismaa ja Hollandi vahel puhkes sõda merel ja kummagi maa kolooniates.

1671 - Türgi kuulutas Poolale sõja.

1733 - St. Croix (Santa Cruz) Lääne-India saarestikus läks üle Taani võimu alla.

1780 - Sündis Karl Maria von Clausewitz, Preisi kindral ja tuntud sõjateoreetik.

1803 - Sündis Mihhail Ivanovitš Glinka, Vene helilooja.

1869 - Hispaanias kuulutati välja uus konstitutsioon, mis säilitas monarhia.

1878 - Sündis John Masefield, inglise luuletaja.

1880 - Connecticut Telephone Co. avas New Havenis USA esimese avaliku telefoniputka.

1883 - Prantsusmaa alustas sõda Madagaskari vastu.

1926 - Sündis Norma Jean Mortenson ehk Marilyn Monroe, USA filmistaar.

1937 - Sündis Colleen Mccullough, austraalia kirjanik.

1941 - Briti väed sisenesid Bagdadi ja panid kuueaastase kuningas Faisali regendi taas võimule.

1946 - Hukati Rumeenia Teise maailmasõja aegne dikaator kindral Ion Antonescu.

1958 - Prantsusmaa peaministriks sai sõjakangelasest kindral Charles de Gaulle.

1973 - Kreeka peaminister Georgios Papadopoulos likvideeris riigis monarhia.

1974 - Inglismaal Flixborough's sai keemiatehase plahvatuses surma 29 inimest.

1980 - Tööd alustas uudistekanal CNN.

1983 - Sündis Veebitoimetaja Aigar Nagel

1987 - Liibanoni peaminister Rashid Karami sai surma lennureisi ajal toimunud pommiplahvatuses. Pomm plahvatas ministri süles seisnud portfellis.

1989 - Iisraeli peaminister Yitzhak Shamir tõotas kasutada senisest karmimaid meetmeid ligi 18 kuud kestnud palestiinlaste ülestõusu mahasurumiseks.

1990 - USA president George Bush ja Nõukogude Liidu liider Mihhail Gorbatšov kirjutasid alla lepingule strateegiliste tuumarakettide vähendamise ning kummagi riigi keemiarelvavarude osalise likvideerimise kohta.

1991 - Etioopia mässulised väitsid, et on vallutanud riigi pealinna Addis Abeba.

1992 - Rio de Janeiros toimus 12 päeva kestnud ülemaailmne keskkonnakaitsekonverents Earth Summit.

1996 - Venemaa laskis vabaks rubla kursi.

1996 - Ukraina viimased tuumalõhkepead toimetati Venemaale.

1997 - Prantsuse valijad andsid Sotsialistlikule Parteile ning selle kommunistidest liitlastele volitused valitsuse moodustamiseks.

1998 - Kosovost põgenes serblaste rünnakute eest Albaaniasse 2000 albaanlast.

1999 - El Salvadoris vannutati ametisse riigi kõigi aegade noorim president - 39-aastane Francisco Flores.

2000 - Hiina eemaldas Põhja-Korea liidri Kim Jong-ili visiiti varjanud saladuseloori ja kuulutas kahe riigi sõpruse uuenemist.

2001 - Nepali kroonprints Dipendra tappis palees oma isa, kuningas Birendra, ema, kuninganna Aishwarya ja veel kuus perekonnaliiget ning lasi seejärel maha iseenda.

2001 - Palestiina suitsiiditerrorist lasi Tel Avivi ööklubis õhku iseenda ja 21 iisraellast.

2002 - Kaks briti naist jõudsid esimese naiskonnana mõlemale poolusele.

2003 - Hiina blokeeris Kolme Kuru tammisüsteemiga Jangtse jõe, luues maailma suurima hüdroenergiaprojekti raames 600 kilomeetri pikkuse veehoidla.

2004 - Iraagis astus haldusnõukogu laialisaatmise järel ametisse peaminister Iyad Allawi ajutine valitsus.

2005 - Sarnaselt Prantsusmaaga lükkas Holland referendumil tagasi Euroopa Liidu põhiseaduse, andes sellega eelnõule teistkordse hoobi.

2006 - Suri hispaania lauljanna ja näitlejanna Rocio Jurado (sünd 1944), tuntud kui "La mas grande".

2009 - Rio de Janeirost Pariisi teel olnud Air France'i reisilennuk kukkus sadada kilomeetrite kaugusel Brasiilia rannikust Atlandi ookeani, hukkusid kõik 228 pardalolnut.

2017 - USA administratsioon teatas kavatsusest lahkuda Pariisi kliimaleppest.

1. juunil on sündinud:

Mihhail Ivanovitš Glinka, Vene helilooja (1803-1857);

John Masefield, Inglise poeet (1878-1967);

Brigham Young, USA mormoonide juht (1801-1877);

Marilyn Monroe (Norma Jean Mortenson), USA filmistaar (1926-1962);

Colleen McCullough, Austraalia kirjanik (1937-2015);

Alanis Morrissette, Kanada lauljatar (1974-).