Kui vana on liiga vana? Oleneb milleks. Lapsena vaatab enamik 30aastaseid kui vanureid, kellel elu läbi ning lootust pole enam millekski. Isegi 30aastaseks saades ei tundu asi pooltki nii hull. Vastupidi, pigem näib, justkui elu alles algaks ja siiani kogutud kogemused annavad sellele ainult heas mõttes hoogu juurde.
Armastatakse ka öelda, et vanus on ainult number ja sellest ei sõltu midagi. Siiski see ütlus vett ei pea, sest niinimetatud vanuritele on paljud asjad keelatud. Tundub loogiline, et eakamad inimesed võiksid sagemini käia tervisekontrollis ja sõeluuringutel, kuid kõiksugu ülejäänud teenused võiksid neile kehtida sarnase mastaabi järgi noorematega. Milline iga siis on lõppkokkuvõttes selline, mil kõik on lubatud?
Tundub, et see ei moodusta ülemäära pikka aega inimese elukaarest. Kuni täisealiseks saamiseni on keelatud nii mõnedki tegevused. Sealt edasi tundub, justkui elu on valla, kuigi tõsi on ka see, et mõned klubid ei luba päris verinoori, 18aastaseid oma ruumidesse ja eeldavad inimese vanuseks 21 eluaastat. Heakene küll, siis vähemalt 21 eluaastast kuni pensionieani võiks olla ometi vabad käed kõiksugu teenuste ja toodete tarbimiseks.
Asi siiski nii roosiline ei ole. Mitte kaugel, vaid siinsamas Eestimaal jäeti hosteli ukse taha 47aastane mees, kes oli teinud broneeringu ja selle eest ka maksnud. Kahjuks selgus kohapeal, et majutusasutusse lubatakse ainult isikud vanuses 18–40. 47aastane inimene liigitub pigem noore inimese klassi, kuid tundub, et majutusasutus saab endale sellist sortimist lubada. Kurtnud on ka eakamad, kelle kindlustusmakse on suurenenud hoolimata sellest, et ei ole tehtud oma elu jooksul ainumastki liiklusõnnetust. Makse suureneb, sest oled liiga vana. Muid põhjusi pole tarvis tuua. Kas siinkohal on tegemist seadusliku käitumisega? Tundub, et tõepoolest, nii tohib. Kisa palju tahad, kuid isegi võrdõigusvolinikul jäävad käed lühikeseks, ja kui hostel soovib 47aastast isikut vanuriks tembeldada, siis neil on see õigus.