Kiirabi uus rahastamismudel tekitab segadust

Haigekassa seaduse muutmisega kaasnev uus kiirabi rahastamismudel, mille järgi läheb kiirabi eelarve 90 protsendi ulatuses haigekassale, tekitab asjaosalistes segadust ja vastuseisu.

Terviseamet leiab, et haigekassa seaduse muutmise eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, milline on tegevuste järjekord, mille alusel määratakse 10 protsenti kiirabi eelarvest, mis tuleb rahastada riigieelarvest.

„Ühest küljest tuleks eeldada, et selleks peab olema kiirabi eelarve haigekassas eelnevalt vastu võetud või siis vähemalt kokkulepitud tingimuste ja metoodika kohaselt arvutatud, millest omakorda tekib sisend riigieelarvesse vastava summa planeerimiseks,“ märgib amet sotsiaalministeeriumile saadetud kirjas.

Riigieelarve ettevalmistamise ja planeerimise tsüklit arvesse võttes peaks see olema valmis eelarveaastale eelneva aasta märtsiks. Samas sõltub ilmselt ka kiirabi eelarve haigekassa eelarvest tervikuna, mis omakorda sõltub samuti riigieelarve protsessist. Seega reaalsuses tähendaks see, et kiirabi tegelik rahastamine formuleerub ka edaspidi riigieelarve üldises protsessis, mitte aga haigekassas, märgib terviseamet.

Kiirabi rahastamise haigekassale üleviimise vastu on Eesti Apteekide Ühendus, kes peab uut rahastamismudelit ebavõrdust tekitavaks.

„Eelnõuga tekitatakse täiesti põhjendamatult ebavõrdse kohtlemise olukord, kus ravikindlustamata isikule osutatav kiirabiteenus on talle tasuta, ent ravikindlustatud patsiendi kiirabiteenuse eest hakkab maksma tema ise kindlustusandja kaudu,“ märkis ühendus.

Samuti leiab apteekide ühendus, et eelnõu seletuskirja põhjal on kiirabiteenuse kogumaksumus eelnõu autorite hinnangul järgmise 3-4 aasta jooksul muutumatu. See ei ole realistlik, võttes arvesse kasvõi keskmist inflatsiooni, rääkimata palkade muutusest.