Kolmandik 18–74-aastastest eestlastest on käesoleval aastal kas ise Lätist alkoholitoonud või lasknud endale seda tuua, kirjutab Postimees, tuginedes lehe tellitud ja Kantar Emori läbiviidud küsitlusele.

Samas kui kolmandik on seda käesoleval aastal teinud, siis vaid 5,4 protsenti vastanutest ostab vähemalt korra kuus alkoholi lõunapiiri tagant, kus alkoholiaktsiisid on Eestiga võrreldes madalamad.

Oodatult on kõige aktiivsemad Läti vahet käijad lõunaeestlased, kellest tunnistas 55,2 protsenti, et on 2017. aastal lõunanaabri maksumärkidega alkoholi tarbinud. Sealjuures teeb viiendik Lõuna-Eestis elavatest inimestest seda regulaarselt kord kuus.

Uuringu teinud Kantar Emori eksperdi Aivar Voogi sõnul võib laias laastus öelda, et alkoholi ostab vähemalt neli viiendikku Eesti elanikest. "Lätist alkoholi ostnute osakaal on aastatagusega võrreldes peaagu kahekordistunud ning tänavu on sellega kokku puutunud veidi alla kolmandiku siinsest elanikkonnast. Tõsi, suurema osa neist moodustavad vaid korra-paar Lätti sattunud inimesed, kes ei ole siis ühtlasi ka alkoholi kaasa ostmata jätnud," märkis ta.

Tarbijate hinnangul moodustab Lätist soetatav alkohol 15 protsenti kogu alkoholi ostumahust. "Aasta jooksul on näha kiiret kasvu, läinud aasta augustis oli tarbijahinnangutel põhinev osakaal vaid 6 protsenti," rääkis Vooga.

"Peatset piirikaubanduse vaibumist tarbija hoiakute põhjal ennustada ei saa, pigem vastupidi: ostude kasvu kõrval liigub tõusutrendis ka avatus Lätist ostmisele," ütles Voog. Tema sõnul näitab viimane uuring, et sisuliselt pool Eesti elanikest on valmis ostma Läti kaudu alkoholi.

Piiriäärses regioonis ulatub uuringu alusel Lätist toodud alkoholi osakaal koguostudest 40 protsendini, mida saab Voogi hinnangul pidada märkimisväärseks näitajaks.

Esmaspäevast hakkab Turu-uuringute AS läbi viima küsitlust, mille eesmärk on saada üle-eestiline ülevaade puudega last kasvatavate perede toimetulekust ja probleemkohtadest, muu hulgas kaardistatakse perede vajadused toetustele ja teenustele.

„Puudega lapse kasvatamine on perele arvestatav lisakoormus nii majanduslikult, sotsiaalselt kui ka psühholoogiliselt,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva sotsiaalministeeriumi teatel. „Põhjalik ülevaade annab meile paremad võimalused kavandada nii riiklikult kui ka omavalitsuste kaudu meetmeid, mis vastaksid puuetega laste vajadustele ning toetaksid perede toimetulekut.“

Turu-uuringute AS pöördub enam kui 1600 pere poole palvega vastata ankeetküsitlusele veebis või silmast silma intervjuus. „Ootame aktiivset küsitlusele vastamist, sest puuetega laste perede abil saame kavandada edasisi meetmeid ja poliitikaid, mis vastaksid paremini nende ootustele ja vajadustele,“ ütles minister Iva.

Tänavu 1. jaanuari seisuga kasvab Eestis enam kui 12 000 puudega last, kellest 732 on sügava, 7164 raske ja 5000 keskmise puudega.

Tegemist on kordusuuringuga, mille tulemused avalikustatakse tuleva aasta esimesel poolel.

Maanteeamet tegi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) ettepaneku liiklusseaduse muutmiseks nii, et AM-kategooria lube tegevat mopeedijuhti võib juhendada isik, kellel on olnud A-kategooria ehk mootorratta juhiluba vähemalt viis aastat.

Õiguskantsler kirjutas juulis, et maanteeameti AM-kategooria mootorsõiduki juhilubade ja juhendaja tunnistuse taotlemise reeglid ei ole üheselt ja lihtsalt mõistetavad. Õiguskantsleri poole pöördus A-kategooria juhiluba omav avaldaja, kes soovis maanteeameti e-teeninduses vormistada AM-kategooria mootorsõiduki juhi juhendaja tunnistust, kuid see ei õnnestunud.

Kuna avaldajal oli seaduse jõustumisel hetkel olemas A-kategooria juhiluba, on tal ka mopeedi juhtimisõigus. Õiguskantsler palus maanteeameti veebilehel olevaid juhiseid ning e-teenindust muuta nii, et seaduspärane juhendaja tunnistuse taotlemine oleks võimalik.

“Kui liiklusseaduse muudatus on jõustunud, siis maanteeametipoolne teenusearendus toimub väga kiiresti. Hetkel on e-teenuse arendus ootel,” märkis maanteeamet.

Kahes laupäeval juhtunud tõsisemas liiklusõnnetuses sai viga neli inimest – neist enamik purjus juhi süül.

Esimene liiklusõnnetus juhtus kella 5.20 paiku Raplamaal Märjamaa vallas Tallinna–Pärnu–Ikla maantee 70-ndal kilomeetril, teatas siseministeerium BNS-ile. Esialgsetel andmetel sõitis joobetunnustega 34-aastane mees Renault Megane'iga vasakule teelt välja vastu puud. Kiirabi viis nii juhi kui ka sõidukis kaasreisijana viibinud 40-aastase mehe Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Kolmandale, 22-aastasele mehele anti esmaabi kohapeal.

Teine õnnetus juhtus kella 13.08 ajal Võrumaal Võru vallas Käätso–Rõuge–Luutsniku maantee 1. kilomeetril, kus 36-aastane läks Kawasaki Z1000 tüüpi mootorrattaga möödasõidule Škoda Superbist, kuid pidi vastu tuleva sõiduki tõttu järsult pidurdama, kaotas aga seepeale tsikli üle kontrolli ja sõitis teelt välja. Kiirabi viis mootorratturi Lõuna-Eesti haiglasse.

Leitud sõidukite kohta teateid ei laekunud, küll aga on Lõuna prefektuurist ärandatud 2007. aasta must BMW 525D, mis kannab riiklikku numbrimärki 134TMR.