Politsei tabas laupäeval 32 joobes sõidukijuhti.

Tabatud juhtidest 30 olid alkoholi tarvitamise tunnustega, kahel olid aga narkojoobe tunnused, teatas siseministeerium reedel BNS-ile.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2-1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30-500 päevamäära suuruse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

Ungari välisminister Péter Szijjártó külastas 2. jalaväebrigaadi Taara linnakut, et saada ülevaade seal teeniva Ungari üksuse tegevusest ning tutvuda nende eluoluga.

Ungari ja Eesti kaitseväelastega kohtudes tänas minister oma üksust teenistuse eest ning avaldas lootust, et edaspidi on koostöö kahe riigi kaitsevägede vahel veelgi tihedam, edastas kaitseväe peastaap. "Te saate alati loota oma lojaalsetele liitlasele," ütles välisminister Szijjártó oma Eesti kolleegidele.

Ungari välisministrit saatnud 2. jalaväebrigaadi ülema kolonel Eero Rebo sõnul on Ungari kaitseväelased jätnud talle hea mulje ning eestlastel ja ungarlastel on üksteisel nii mõndagi õppinud.

"Ungari üksus on näidanud ennast ainult positiivsest küljest. Nende distsipliin, motivatsioon ja väljaõppetase on väga kõrged," ütles kolonel Rebo.

2. jalaväebrigaadi saabunud Ungari üksus kuulub Ungari 25. Klapka György jalaväebrigaadi 1. mehhaniseeritud pataljoni, mille alaline paiknemisala asub Ungari loodeosas Tata regioonis. Ungarlased lahkuvad Eestist septembri lõpus pärast õppust Training Bridge 2017.

Võrumaal sai kooliaasta esimesel päeval kergelt vigastada auto ette astunud poiss.

Õnnetus juhtus kella 11.20 paiku Urvaste vallas Antsla-Vaabina maantee neljandal kilomeetril, kus 12-aastane liinibussist väljunud koolilaps astus lahkunud bussi tagant maanteed ületades ette paremalt lähenenud sõiduautole. Auto roolis olnud noore mehe reaktsioon oli õnneks sedavõrd kiire, et ta jõudis pidurdada, anda helisignaali ja juhtida auto paremale teepervele nii, et last riivas vaid auto küljepeegel. 

Teele kukkunud lapse terviseseisundi vaatasid üle kohale saabunud meedikud, kelle kinnitusel pääses laps liiklusõnnetusest vaid mõne marrastuse, põrutuse ja šokiga. Õnnetusse sattunud laps anti peale esmaabi üle avariipaigale saabunud vanematele. 

Bussijuhi selgituse kohaselt palus õnnetusse sattunud laps võimalust väljuda tähistatud bussipeatusest veidi eemal oma kodutalu teeotsa lähistel. Bussijuht tuli lapse soovile vastu, kuid enne veendus pilguga teele vaadates ning tahavaatepeeglisse kiigates, et lapse bussist väljumise ajal ei olnud läheduses sõidukeid. 

Lõuna prefektuuri operatiivjuhi Indrek Koemetsa sõnul on tegu just sellise liiklusõnnetusega, mille puhul ei ole esmatähtis vormilise süü ning liiklusseaduse rikkuja tuvastamine. „Tõeliselt tähtis on, et lapsevanem räägiks päriselt lapsega koolitee liiklusohtudest, lapsi sõidutava sõiduki juht mõtleks enne last sõidukist väljuda lubamist ohtudele ning sõidukijuht oleks eriliselt tähelepanelik olukordades, kus lapsed teele ilmuda võivad. Igaühe panus on oluline,“ lisas Koemets.

Eesti koolilaste rahakasutust vaadelnud uuring näitab summade ja tehingute arvu kasvu, millest võib järeldada suurenevat majanduslikku kindlustatust.

Tänavu augustis 6- kuni 19- aastaste SEB panga klientidest koolilaste andmete alusel tehtud uuringust selgus, et noorte digikassa abiga säästetud keskmised summad ületavad aastas 80 eurot.

Pangakaardi kasutamise sagedus kasvas aastaga 15 protsendi, ulatudes 13,5 korrani kuus, kusjuures kasutamissageduse erinevus 6- ja 19-aastase noore vahel praktiliselt puudub.

Keskmise tehingu suurus on ligi 10 eurot, mis on samuti kasvanud võrreldes eelmise aastaga.

"1990-ndate lõpus moodustasid tarbimise suurima jõu naised vanuses kuni 40. eluaastani, kuid viimase kümne aasta jooksul on tarbimise juhtivaks jõuks tõusnud märkamatult lapsed ja noored," ütles SEB noorte rahatarkuse projektijuht Diana Zintšenko pressiteate vahendusel. "Just lapsed juhivad suuremat osa pere ostuotsustest. Laste arvust lähtudes ostetakse kinnisvara, autosid, planeeritakse elamist ja kindlasti on lastele vajalikud ostud prioriteetsemad kui näiteks vanemate omad. Tõestuseks laste jõulisele pealetungile finants- ja tarbimise maailma on ka YouTube’i TOP10 kanalite nimekiri, millest pea kolmandikku moodustavad lastele suunatud kanalid rohkem kui 40-miljonilise jälgijaskonnaga," lisas Zintšenko.

moodustavad lastele suunatud kanalid rohkem kui 40-miljonilise jälgijaskonnaga“.

SEB uuringu andmetel on 90 protsendil tänastest koolilastest olemas pangakaart. Oma esimese pangakaardi saab Eesti laps veel algkoolis vanuses kuni 12 eluaastat. Üle 70 protsendi pangakaarti kasutavatest koolilastest kasutavad seda mitu korda nädalas igapäevaostude tegemiseks ning noorte suurim sissetulekuallikas on endiselt vanematelt ja teistelt pereliikmetelt saadud taskuraha - see oli nii 87 protsendi uuringus osalenute puhul.

"Pole üllatav, et viimaste aastate elanikkonna kiire sissetulekute kasv ja eraisiku kõrge heaolutase on peegeldunud ka meie lastel. Eesti koolilaste finantsiline aktiivsus ja vabadus on selles valguses samuti tublisti arenenud," võttis Zintšenko teema kokku.