Politsei kutsub täiskasvanuid liikluses lastele eeskujuks olema

Politsei- ja Piirivalveamet Homme on tähtis päev paljudele lastele, kes alustavad kooliteed. Sel teel puutuvad nad vahetult kokku ka liikluse ja liikluskultuuriga. Et sellest kohtumisest jääks positiivne ning helge mälestus, saame kaasa aidata meie kõik. Politsei aitab koolialguse puhul liiklejatel üksteist märgata ülekäiguradade ja ristmike juures. Täiskasvanud jalakäijatel palume sõiduteed ületades olla kooliminejatele eeskujuks – ületada tee sebral ning rohelise fooritulega. Autojuhtidelt ootame tähelepanelikkust jalakäijate suhtes ning mõistmist, et liigne kiirustamine ning närvilised manöövrid tekitavad ohtlikke olukordi. Ohutu koolitee algab meist endist!

Maanteeamet käivitas 22. septembrini vältava kampaania "Vii teeületus uuele level’ile", et kutsuda noori olema liikluskeerise senisest tähelepanelikum.

Kampaania sihtrühmaks on 7-13-aastased noored. Kampaania raames toimub markeerimisaktsioon 5.-6. klasside õpilastele, millest võtab osa ligi 75 kooli üle Eesti. Septembrikuu jooksul toimuva aktsiooni käigus kaardistatakse koos õpetajaga ohtlikud teeületuskohad ning markeeritakse reguleerimata ülekäiguradade juures olevatele kõnniteedele sõnum "peatu, vaata, veendu!".

Eestis toimub igal aastal sadu õnnetusi jalakäijatega. Algkooliealistel lastel on risk jalakäijana õnnetusse sattuda kaks korda suurem kui vanematel koolilastel ja täiskasvanutel.

2016. aastal toimus jalakäijate osalusel kokku 357 liiklusõnnetust, neis hukkus 22 ja sai vigastada 352 jalakäijat. Vigasaanutest 42 olid vanuses 7-13. „Statistiliselt toimub lastega jalakäijatena kõige rohkem õnnetusi pimeda aja hakul oktoobrist detsembrini ning varakevadel märtsis ja aprillis,“ selgitas maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert Eve-Mai Valdna. „Probleemsed on suuremad linnad: Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu, kus möödunud aastal juhtus ligi 86 protsenti kõikidest lastega õnnetustest jalakäijatena.“

Laste liikluskäitumisest jalakäijana tulenevad suurimad liiklusõnnetuste riskitegurid on sõidutee ületamine reguleerimata ülekäiguradadel või ristmikel selle ohutuses veendumata, foorinõuete eiramine ning läheneva sõiduki kauguse ja sõidukiiruse vale hindamine. „Lapsed on ohutu liiklemise nõuetega enamasti kursis, kuid reegleid paneb unustama näiteks kiire elutempo – kooli ja huviringi ruttamine, sõprade mõju ja tähelepanu hajutavad seadmed nagu mobiiltelefon ja kõrvaklapid,“ täiendas ennetustöö ekspert.

Jalakäija on vähekaitstud liikleja ning liiklusõnnetuse korral jääb ta alati kannatavaks pooleks. Lapsevanema õige eeskuju ning koos ohutu liiklemise harjutamine aitavad lapse kooliteed turvalisemaks muuta, kuid oluline roll laste liikluskäitumisele on ka teistel täiskasvanutel, kes oma käitumisega liikluses laste otsuseid mõjutavad, märkis maanteeamet.