Euroopa Ühtekuuluvusfondi toel jõuab sel aastal Eestisse 27,8 miljoni euro eest uut päästetehnikat, Eesti riik kannab sellest 15%. Kui kevadel võeti kasutusele uued paak- ja konteinerautod, siis nüüd on kohal ka uued põhiautod. Kokku hangitakse Ühtekuuluvusfondi toel 46 uut põhiautot, viimased neist jõuavad kohale oktoobris.

Põhiautosid kasutatakse Päästeametis kõige rohkem. Masinad on oma olemuselt universaalsed ja nendega reageerivad päästjad kõigile sündmustele. 

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu meenutas, et kui ta 25 aastat tagasi Päästeametisse päästjaks tuli, olid põhiautodeks vene päritolu ZIL 130 või 131, kuhu peale ei mahtunud muud päästevarustust kui mõned kangid ja kirved. „Aga vaadake päästeautot täna - suurema osa päästesündmustest lahendab see auto koos meeskonnaga! Põhiauto on päästjate meeskonnaliige,“ rõhutas Tammearu.

Uued põhiautod on kõrgendatud maastikuläbivusega. Sõiduomaduste puhul on pööratud tähelepanu alarmsõiduohutusele. Autodel on peal tipptaseme päästevarustus, täisautomaatne Alisson tüüpi käigukast, mis teeb operatiivsõidu kiiremaks ja ohutumaks ja põhiautode veepaak on 3000 liitrit. Uued autod on varasematest kõrgema külmakindlusega.

Siseminister Andres Anvelt ütles, et Euroopa Ühtekuuluvusfondi abil saab Päästeamet oma ajaloo suurima tehnikauuenduse läbi viia. Uued universaalsed põhiautod aitavad Eesti päästevõimekust jätkuvalt kõrgel tasemel hoida.

Seni kasutuses olnud põhiautod liiguvad teistesse komandodesse ning vanemad kasutuskõlbulikud masinad antakse ülesannete täitmiseks vabatahtlikele päästekomandodele, kes selleks soovi avaldavad.

Tehnikat jaotatakse vastavalt regionaalpoliitikale, maakondade metsamassiivide tihedusele ja komandode väljasõitude koormusele. Esimesed uued põhiautod alustasid tööd Põhja päästekeskuse komandodes, seoses Eesti Euroopa Liidu eesistumisega. Kõik uued põhiautod jõuavad vastavalt jaotuskavale komandodesse hiljemalt selle aasta lõpuks.

Põhiautole otsiti avalikul konkursil kõlavat naisenime. Kokku laekus umbes 1100 nimepakkumist. Otsustati, et uued päästeautod hakkavad kandma nime Krõõt. Nime pakkujad märkisid, et tegemist on ka ilusa kingitusega Eesti Vabariigile läheneva juubeli puhul. A.H.Tammsaare „Tõe ja Õiguse“ Krõõt on leidnud kindla koha Eesti inimeste südames. Eelmisel sügisel korraldati „Tõe ja Õiguse“ lemmiktegelase valimine, mille võitis ülekaalukalt Krõõt.

Põhiautode jaotusplaan

Tehnikat jaotatakse vastavalt regionaalpoliitikale, maakondade metsamassiivide tihedusele ja komandode väljasõitude koormusele. Esimesed uued põhiautod alustasid tööd Põhja päästekeskuse komandodes, seoses Eesti Euroopa Liidu eesistumisega. Kõik uued põhiautod jõuavad vastavalt jaotuskavale komandodesse hiljemalt selle aasta lõpuks.

Harjumaa: Kesklinna komando – 2 põhiautot Lilleküla komando – 2 põhiautot Nõmme komando – 2 põhiautot Kose komando – 1 põhiauto Pirita komando - 1 põhiauto Muuga komando - 1 põhiauto Keila komando - 1 põhiauto Kopli komando - 1 põhiauto Lasnamäe komando - 1 põhiauto Assaku komando - 1 põhiauto Kehra komando - 1 põhiauto

Ida-Virumaa: Narva komando – 2 põhiautot Jõhvi komando – 2 põhiautot Sillamäe komando - 1 põhiauto Kohtla - Järve komando - 1 põhiauto Narva-Jõesuu komando - 1 põhiauto Kiviõli komando - 1 põhiauto

Jõgevamaa: Jõgeva komando - 1 põhiauto Põltsamaa komando - 1 põhiauto

Järvamaa: Paide komando - 1 põhiauto Türi komando - 1 põhiauto

Läänemaa: Haapsalu komando -1 põhiauto Risti komando - 1 põhiauto

Lääne-Virumaa: Rakvere komando - 1 põhiautoVäike-Maarja komando - 1 põhiauto Tapa komando - 1 põhiauto

Põlvamaa: Põlva komando - 1 põhiauto

Pärnumaa: Pärnu komando – 2 põhiautot Raplamaa: Rapla komando - 1 põhiauto Kohila komando - 1 põhiauto

Saaremaa: Kuressaare komando - 1 põhiauto Tartumaa: Tartu komando - 1 põhiauto Elva komando - 1 põhiauto Annelinna komando – 2 põhiautot

Valgamaa: Valga komando - 1 põhiauto Tõrva komando - 1 põhiauto

Viljandi: Viljandi komando - 1 põhiauto

Võrumaa: Võru komando - 1 põhiauto

President Kersti Kaljulaid leiab, et ID-kaardi juures avastatud teoreetiline turvaauk tuleb kiiresti parandada, kuid kuna kõiki riske pole kunagi võimalik lõpuni kaotada, tuleb kõige haavatavamad e-teenused kõrvale jättes digitaalse ühiskonna arendamisega ikkagi edasi minna.

"Võimalikult kiiresti tuleb välja anda vea parandus ja loomulikult tuleb kiiresti hakata välja andma terveid sertifikaate," rääkis Kaljulaid usutluses rahvusringhäälingule (ERR). "Aga filosoofiliselt - juhin ma tähelepanu - on ka need sertifikaadid jälle terved kuni teatud arvutusvõimsuste kasvuni," lisas president Vikerradiole.

"Teoreetiliselt oled ju alati mingisuguse riski olukorras. Küsimus on riski realiseerumise tõenäeosuses. Ja see ei puuduta mitte ainult digitaalset maailma. Üle tee minemine on seotud riskiga. Elu ongi selline, kus me võtame teatud riske. Ja kõike seda arvesse võttes tulebki nüüd teha otsused, millised e-teenused on kasutatavad ja milliste puhul me arvame, et nende usaldusväärsus võiks väga pikaks ajaks - võime öelda igaveseks, kui tahame - saada pihta, kui me nende e-teenuste pakkumist jätkame," rääkis Kaljulaid.

"Meie digitaalse ühiskonnana tõnäoliselt tajume ja talume neid riske teistmoodi kui inimesed mujal. Jälle kord on meil võimalus olla maailmas esimene, kes näitab, et ka sellisel juhul on alati võimalik teha parandus ja minna edasi. Mitte minna tagasi," arutles president.

Vabariigi valimiskomisjoni (VVK) esialgsetel andmetel on oktoobri keskel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel kandideerimas 9472 inimest.

Kolmapäeva õhtupooliku seisuga oli valimiste infosüsteemi kantud 161valimisliitu ning seitse erakonda - Eesti Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Eesti Reformierakond, Eestimaa Ühendatud Vasakpartei, Erakond Eestimaa Rohelised, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. 

Erakondade kandidaate on 5827, valimisliitude kandidaate 3592 ning üksikkandidaate 53. Seega on valimistel osalemas kokku 9472 inimest. VVK rõhutab, et tegemist on esialgsete andmetega, mis võivad veel muutuda.

Peaminister Jüri Ratas tunnistas teisipäeval, et jättis ID-kaardi turvakriisi tõttu ära visiidi Poola.

Raras märkis, et vabandab teda Poolas oodanud Poola valitsusjuhi ja Balti kolleegide ees, kuid pidas olulisemaks olla tekkinud olukorras kodumaal, et võtta vastu järgmised sammud probleemi lahendamiseks.

Ratas pidi teisipäeval osalema Poola ja Balti peaministrite kohtumisel ning esinema sõnavõtuga iga-aastasel Balti kaitsepoliitika konverentsil ABCD.

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) teatas teisipäeval, et 30. augustil informeeris rahvusvaheline teadlaste grupp RIA-t turvariski avastamisest, mis mõjutab Eestis alates 2014. aasta oktoobrit välja antud ID-kaarte.

RIA juht: turvarisk ei ohusta massiliselt ühiskonda

Riigi Infosüsteemide Ameti (RIA) peadirektori Taimar Peterkop märkis, et möödunud nädalal tuvastatud ID-kaarti turvarisk ei ohusta massiliselt Eesti ühiskonda ning probleemi lahendus tuleb ilmselt paari kuu jooksul.

Peterkop märkis teisipäeval, et ID-kaardi turvarisk on teoreeriline ja praktilise ründe ülesehitamiseks on vaja väga palju raha. "Pole põhjust arvata, et avastatud turvarisk massiliselt ohustaks meie ühiskonda," lisas Peterkop, täpsustades, et turvarisk ei puudutanud mitte konkreetselt Eesti ID-kaatri, vaid kiipi, mida on väljastatud maailmas üle miljardi.

Praktilise ründe ülesehitamise praktilisus on ebatõenäoline, kinnitas Peterkop.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri sõnul on turvarisk piisav, et seda parandada, kuid ebapiisav, et ID-kaarte tühistada. "Samas tõstame ID-kaardi väljastamisel turvalisust ja inimesed peavad kaardi taotlemisel olema valmis vastama lisaküsimustele," märkis Vaher.

Peaminister Jüri Ratas avaldas lootust, et turvariski likvideerimine saab juhtuma võimalikult kiiresti. Ratase sõnul ei saa see toimuma ilmselt päevade või nädalatega, aga kindlasti mitte ka aastaga. "Loodan, et kuude jooksul," lisas Ratas, rõhutades, et tema jääb oma ID-kaatri edasi kasutama.

Peterkop märkis samuti, et lahendus tuleb ilmselt paari kuu jooksul.