Ilmateenistuse prognoosi järgi õhusoe alanud nädalal enam 20 kraadi kätte ei saa ning öösiti võib temperatuur sootuks 0 kraadi ümbrussesse langeda.

Teisipäeval madalrõhkkonna mõju väheneb ning Venemaa põhjaaladelt laieneb kõrgrõhkkonna serv üle Eesti. Öö hakul võib Eesti lõunaservas ja Liivi lahe ääres veel vihma sadada, keskööst alates on aga ilm sajuta ja valdavalt selge lõunani, siis tõmbub taevas pilvisemaks. Ida- ja kirdetuul on öösel veel väga tugev, puhanguid on kuni 15, saartel ja põhjarannikul kuni 19 m/s, päeva peale tuul tasapisi nõrgeneb. Öösel on sisemaal sooja 5-10, rannikul paar-kolm kraadi enam, päeval 14-17 kraadi.

Kolmapäeva öö ja hommik on kõrgrõhkkonna servas sajuta ja mõõduka kirdetuulega, vaid põhjarannikul on tugevamaid puhanguid - 14-15 m/s. Sooja on 3-8 kraadi, maapinnal madalamates kohtades pole välistatud langus 0 kraadi ümbrusse, rannikul on sooja üle 10 kraadi. Päeval läheneb lõuna poolt piki Venemaa lääneserva madalrõhkkond ja selle loodeserv laieneb Eesti poole ning selle pilvemass kandub üle Peipsi. Vihma tõenäosus on ennelõunal suur eelkõige Ida-Eestis, aga õhtupoolikul ka läänepoolsetes maakondades. Kirdetuul on tugev eelkõige põhjarannikul. Jaheda õhumassi ja pilvise taeva tõttu on ilm väga kõle, sooja on vaid 10-14 kraadi.

Neljapäeval suundub madalrõhkkond Peipsi tagant edasi põhja poole ja selle lääneservas sajab kord siin, kord seal vihma. Tuul puhub öö hakul veel idast ja kirdest ning ulatub põhjarannikul puhanguti 14 m/s, seejärel pöördub järk-järgult põhjakaarde ja nõrgeneb. Öösel on sooja 8-12, päeval 14-15 kraadi.

Reedeks kandub madalrõhkkond Soome, selle lõunaserv jääb Eesti kohale ning hoiab ilma vihmahoogudega. Tuul pöördub läänekaarde ja päeva peale tugevneb. Öösel on sooja 7-11, rannikul kuni 13 kraadi, päeval 14-16 kraadi.

Laupäeva öösel Soome kohal olev madalrõhkkond hääbub, kuid samal ajal liigub Skandinaavia lõunaosast üle Läänemere uus madalrõhulohk, tõstab lõuna- ja kagutuule tugevaks, toob niiskust lisaks ning vihmasajusse tuleb öösel vaid üürike paus. Puhub tugev lõuna- ja edelatuul. Sooja on öösel 8-13, päeval 13-16 kraadi.

Pühapäeva öösel ja ennelõunal katab Eestit madalrõhkkonna lääneserv ja vihma sajab sagedasti. Pärastlõunal ilm paraneb ja sajuhooge on harvem. Lõunakaare tuul on tugev. Sooja on öösel 9-12, rannikul kuni 14, päeval 15-18 kraadi.

Esmaspäeva öö on tugevneva kõrgrõhuharja toel suurema sajuta. Sooja on 7-10, rannikul kuni 14 kraadi. Päeval jõuab Poola kohalt järjekordne madalrõhkkond Balti riikide vahetusse lähedusse. Kui madalrõhkkond võtab suuna Läänemerele, siis kandub ka tihe sadu kiiresti mere kohale ja Eestisse jõuab kaguvoolus suvesoe. Kui madalrõhkkond piki Balti riikide idapiiri põhja poole tuleb, siis saab Eesti osaks jahedus ja tihe sadu. Vastuoluliste prognoosvariantide tõttu täpsustame saju ulatust ja temperatuurifooni järgnevatel päevadel.

Ravimiameti hinnangul tuleks Euroopas tagada parem ravimite kättesaadavus ja ühtlustada ravimite turustamisega seonduvaid protsesse.

"Peame mõtlema sellele, kuidas ravimitele müügiloa andmise protsessi ladusamaks muuta, kuidas edendada nende ravimite, millel on juba Euroopa Liidus müügiluba, müügilubade taotlemist riikides, kus neid veel ei turustata, aga nende järele on vajadus," ütles ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp pressiteate vahendusel.

Võimalikud lahendused olukorra parandamiseks on Raudsepa hinnangul liikmesriikide omavaheline tõhusam teabevahetus tarnehäiretest, samuti tootja suurem vastutus ravimite turustamise planeerimisel. "Ravimite kättesaadavuse parandamisel tuleb kasutada ka digitaalseid võimalusi, näiteks e-pakendi infolehe arendusi," märkis Raudsepp.

Lisaks tuleks Raudsepa sõnul tugevdada järelevalvet, et seaduslikku müügiahelasse ei satuks võltsravimid ja rakendada ravimite turvamärgiste uus süsteem. "Samuti kliiniliste uuringute uue määruse rakendamine, regulatoorsete tegevuste optimeerimisvõimalused ja koostöö tõhustamine ravimiametite võrgustikus, ka Brexiti võimalik mõju," lisas ta.

Probleemide lahendamiseks kogunevad 5.-7. septembril Tallinnas Euroopa ravimiametite juhid. Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise perioodil toimub Ravimiamet korraldamisel ja osalusel üheksa kohtumist.

Tabatud roolijoodikute arv on tänavu võrreldes mullusega märgatavalt vähenenud, samas juhtub politsei hinnangul ikkagi liiga palju liiklusõnnetusi just purjus juhtide süül.

Tänavu jaanuarist augustini pidasid korrakaitsjad kinni 4434 joobes sõidukijuhti, kellest 1758 olid kriminaaljoobes ja neist omakorda 158 narkojoobes. Mullu kaheksa kuuga tabasid politseinikud vastavalt 5039 joobes sõidukijuhti, neist 1920 kriminaaljoobes ja 171 narkojoobes.

Joobes juhtide süül on tänavu politsei- ja piirivalveameti (PPA) esialgsetel andmetel juhtunud 319 liiklusõnnetust, mullu sama ajaga oli sellised avariisid aga 356. Joobes juhtide põhjustatud liiklusõnnetuses on tänavu hukkunud kaheksa inimest, mullu oli selliseid liiklussurmasid kuus. Tänavu on roolijoodikute süül saanud vigastada 89 inimest ehk mullusest 20 võrra vähem.

PPA juhtivkorrakaitseametniku politseikapten Sirle Loigo sõnul võiks ühelt poolt rõõmustada, et alkoholi- või narkouimas roolikeerajate ja nende põhjustatud liiklusõnnetuste arv väheneb, kuid need numbrid on siiski liiga suured, et rääkida mingitest positiivsetest trendidest.

"Kõik liiklusõnnetused, mille taga on joobes autojuht, oleks võinud olemata olla, kui keegi oleks sekkunud enne, kui on hilja. Eriti kurvaks teeb see, kui näeme, et liiklusõnnetusse sattunud sõidukis olid ka reisijad, kes mitte ainult jätsid keelamata autojuhil rooli istuda, vaid istusid teadlikult autosse koos sellise autojuhiga," ütles Loigo BNS-ile.

"Mõni sõit jäi reisija jaoks ka viimaseks. Muud retsepti, kuidas hoida end ja teisi, ei ole, kui see, et tulebki hoida end ja teisi, suhtudes lugupidavalt lähedastesse ja võõrastesse. Nii jõuavad kõik turvaliselt kohale," lisas Loigo.

Tehniline rike Elisa võrgus on kõrvaldatud ning Elisa mobiilsideteenused töötavad taas tavapäraselt üle kogu Eesti.

Elisa vabandas veelkord klientide ees ebamugavuste pärast, mis rikke tõttu tekkisid. Rike sai alguse koostööpartneri plaanilisest katkestusest pühapäeva öösel ajavahemikus kella 3 kuni 3.30-ni. Elisa spetsialistid kõrvaldasid rikke pühapäeval kella 11.52-ks.

Teenuste töökindluse tagamiseks jätkab Elisa pühapäeval kõrgendatud monitooringuga.

Rikke tõttu ei saanud kliendid Elisa võrgus helistada ja sõnumeid saata Ida- ja Lääne-Virumaal. Häiritud olid teenused nii 2G kui ka 3G-võrgus. 

Kohati olid teenused häiritud ka osades teistes maakondades, kuid nendes oli rikke mõju väiksem, sest töötas kas 2G või 3G-võrk.

Mobiilse interneti teenused 4G-võrgus toimisid tavapäraselt üle kogu Eesti.