Kolmandik 18–74-aastastest eestlastest on käesoleval aastal kas ise Lätist alkoholitoonud või lasknud endale seda tuua, kirjutab Postimees, tuginedes lehe tellitud ja Kantar Emori läbiviidud küsitlusele.
Samas kui kolmandik on seda käesoleval aastal teinud, siis vaid 5,4 protsenti vastanutest ostab vähemalt korra kuus alkoholi lõunapiiri tagant, kus alkoholiaktsiisid on Eestiga võrreldes madalamad.
Oodatult on kõige aktiivsemad Läti vahet käijad lõunaeestlased, kellest tunnistas 55,2 protsenti, et on 2017. aastal lõunanaabri maksumärkidega alkoholi tarbinud. Sealjuures teeb viiendik Lõuna-Eestis elavatest inimestest seda regulaarselt kord kuus.
Uuringu teinud Kantar Emori eksperdi Aivar Voogi sõnul võib laias laastus öelda, et alkoholi ostab vähemalt neli viiendikku Eesti elanikest. "Lätist alkoholi ostnute osakaal on aastatagusega võrreldes peaagu kahekordistunud ning tänavu on sellega kokku puutunud veidi alla kolmandiku siinsest elanikkonnast. Tõsi, suurema osa neist moodustavad vaid korra-paar Lätti sattunud inimesed, kes ei ole siis ühtlasi ka alkoholi kaasa ostmata jätnud," märkis ta.
Tarbijate hinnangul moodustab Lätist soetatav alkohol 15 protsenti kogu alkoholi ostumahust. "Aasta jooksul on näha kiiret kasvu, läinud aasta augustis oli tarbijahinnangutel põhinev osakaal vaid 6 protsenti," rääkis Vooga.
"Peatset piirikaubanduse vaibumist tarbija hoiakute põhjal ennustada ei saa, pigem vastupidi: ostude kasvu kõrval liigub tõusutrendis ka avatus Lätist ostmisele," ütles Voog. Tema sõnul näitab viimane uuring, et sisuliselt pool Eesti elanikest on valmis ostma Läti kaudu alkoholi.
Piiriäärses regioonis ulatub uuringu alusel Lätist toodud alkoholi osakaal koguostudest 40 protsendini, mida saab Voogi hinnangul pidada märkimisväärseks näitajaks.