Neljapäeval lõpeb valimisliitude registreerimiseks esitamine oktoobris toimuvateks kohaliku omavalitsuse volikogude valimisteks, seni on liite registreeritud 80.

Kandidaate saab registreerimiseks esitada kuni 5. septembri kella 18-ni.  Valimisliite ja kandidaate registreerivad valla ja linna valimiskomisjonid, nende asukoha ja tööaja leiab vastava valla või linna kodulehelt ning veebilehelt www.valimised.ee.

„Eile õhtuse seisuga oli üle-Eesti registreerimiseks esitatud ligi 80 valimisliitu,“ sõnas riigi valimisteenistuse juht Priit Vinkel kolmapäeva hommikul. Neli aastat tagasi osales kohalikel valimistel 292 valimisliitu.

Valimisliit peab sõlmima seltsingulepingu, mis reguleerib liikmete omavahelisi suhteid. Lepingu näidis on saadaval ka valimiste veebilehel.

Kohalike valmistel on kandideerimisõigus hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on 1. augusti seisuga omavalitsuses, kus ta soovib kandideerida.   

Kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste eelhääletamine ja elektrooniline hääletamine algab 5. oktoobril, valimispäev on 15. oktoobril.

Huvitav töö muutub oluliseks motivaatoriks alates 1000-eurosest palgast, alla selle teenivaid töötajaid ajendab tööle eelkõige toimetuleku vajadus ja kindel põhipalk, selgus Palgainfo Agentuuri uuringutulemustest. 

Mais korraldatud uuringus osalejatel paluti reastada neile olulisemad motivaatorid tähtsuse järjekorras. Kõige olulisemad motivaatorid olid töötajate jaoks kindel põhipalk, huvitav töö ning toimetuleku vajadus. Töötajad, kelle jaoks oli esmatähtis toimetuleku vajadus, teenisid keskmiselt 880 eurot kätte. Töötajad, keda motiveeris eelkõige kindel põhipalk, teenisid 984 eurot kätte. Huvitavat tööd kõige olulisemaks motivaatoriks pidavate töötajate keskmine netotöötasu oli 1087 eurot.

„Huvitav töö ja arenguvõimalused muutuvad olulisemaks töötasu kasvades, kui toimetulek palgaga on juba iseenesestmõistetav. Madalama palgaga töötajate jaoks on toimetuleku ja kindla põhipalga kõrval oluline töötamise ajend kohusetunne. Samas on ka madalama palgaga töötajate seas neid, keda motiveerib eelkõige huvitav töö,“ kommenteeris tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. 

Endiselt on tööandjatel raskusi sobivate töötajate leidmisega. 70 protsenti uuringus osalenud tööandjatest märkis, et neil on olnud viimase aasta jooksul keeruline töötajaid leida. Seejuures oli kõige rohkem neid tööandjaid, kes pidasid tippspetsialistide leidmist keeruliseks. 

„Toimetuleku ja turvatunde pärast muretsevale töötajale on töökoha valikul esmatähtis palganumber ja töötingimused, mis aitavad paremini toime tulla – näiteks transpordikorraldus, soodustingimustel toitlustus või muu selline. Need tuleks ka tööpakkumisele kirja panna. Kõrgemapalgalistel ametikohtadel peab tööpakkumises toodud töökirjeldus samuti sihtrühma kõnetama. Fraasid „huvitav töö“ ja „täienduskoolituste võimalused“ enam tähelepanu ei ärata – tööandja peab suutma pakutavat täpsemalt kirjeldada ja nii huvitava töö kui ka arenguvõimaluste olemuse lahti kirjutama,“ kommenteeris tulemusi uuringu partner, Eesti suurima tööportaali CV Keskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.

Palgainfo Agentuur korraldas tööturu- ja palgauuringu selle aasta mais. Küsitlusele vastas 12 790 inimest, kellest 10 965 oli aprillis tööga hõivatud ja 1825 ei töötanud. Tööandjate uuringus osales 342 organisatsiooni.

Palgainfo Agentuur küsitleb tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Lisaks põhjalikule töötasu küsimustikule uuritakse töötajate rahulolu, motivatsiooni, sidusust ja tööturukäitumist. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

Uuringut aitasid läbi viia Eesti suurim tööportaal CV Keskus, tööandja turunduse agentuur Brandem,  Eesti Ametiühingute Keskliit, personalitöö teenuseid pakkuv HR factory, Innove Rajaleidja, töödisaini labor Vivic, Tartu Ülikooli majandusteaduskond.

Pärnumaa ilmatarga Ilmar Tiismaa ennustuste järgi ei jõua sügis kätte niipea ning see tähendab ka seenesaagi hilinemist, kirjutab Pärnu Postimees.

“Selliseid ilusaid paarikümnekraadiseid suveilmu tuleb meil veel,” rääkis Tiismaa. “Seenesaaki peab veel ootama. Nii nagu kevad ja suvigi jäid tulemisega hiljaks, nõndasamuti hilineb sügis ja sügis tuleb pikk!” kinnitas Tiismaa.

Ilmatark soovitab seenehuvilistel olla kannatlik. “Naabrimees on mul nüüd käinud nädal aega metsas ja ütles, et kukeseened on ka juba kuivanud. Aga kui nüüd sügis lõpuks väikese vihmaga kätte jõuab, tulevad hilinemisega ka seened,” lubas ta.

Ilmaennustaja sõnutsi annavad linnudki sügise hilinemisest märku. “Linnud ei ole veel lõunamaale sättinud, muidu lähevad pääsukesed augusti lõpus ikka juba ära,” seletas ta. “Pääsukestel tulid ju teised pojadki, sellest saab järeldada, et sügis tuleb pikk.”

Tänavune kartulisaak peaks Tiismaa arvates olema hea. “Võtangi täna kartuleid ja jube ilusad kolakad on sel aastal. Muld on sõmer, tahe ja mugulad täiesti puhtad, ei ole porised ega midagi,” rääkis ilmatark.

Kui põllumehed kiidavad sel aastal terviljasaaki, siis metsamarjadega on seis vilets. “Mustikaid tänavu eriti ei ole. Ja koduaia vaarikapõõsastest ei leia ma üldse marju, seeeest õunu on küllaga,” kinnitas Tiismaa.

Ilmatark ennustab sügisel ööpäeva keskmiseks temperatuuriks 12 kraadi. “Öökülma veel ei tule, aga ilusaid ilmu küll,” rääkis ilmatark. “Sügis tuleb selline nagu meie ilmad nüüd eelmistel nädalatel olnud on: paar päeva päikesepaistet ja siis sekka vihmapäevi.”

Lõuna ringkonnaprokuratuur esitas kolmele Krabi kooli töötajale ja ühele töötajatega seotud isikule kahtlustuse õpilaste kehalises väärkohtlemises, kirjutab Tartu Postimees.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Terje Aleksašini sõnul on kahetsusväärne, et kahtlustusteni viinud teod said koolis aset leida. «Menetluse käigus kogutud tõendid näitavad, et kahtlustuse saanud inimesed on õpilasi kooli territooriumil löönud või juustest ja kõrvast tirinud,» ütles ta.

Prokurör lisas, et isegi kui väärkohtlemise eesmärk oli kasvatuslik, ei ole laste selline kohtlemine siiski aktsepteeritav. «On väga oluline, et keerulise käitumisega laste õpetamisele ja kasvatamisele spetsialiseerunud koole Eestis oleks, kuid laste halba käitumist ei saa tõkestada neile korduvalt füüsiliselt haiget tehes, kuna vägivald taastoodab vägivalda,» ütles Aleksašin. «Pedagoog peab suutma ka väga keerulises ja provotseerivas atmosfääris säilitada rahu ning valida lastega toime tulemiseks sobilikud meetodid.»

Praeguseks on kõik kahtlustused esitatud ning erinevate kahtlustatavate teod olid iseloomult ja raskusastmelt erinevad. Kuna teod ei olnud toime pandud grupis, eraldati kriminaalmenetluse materjalidest neli kriminaalasja. Edasised menetluslikud otsused võtab vastu prokuratuur. Kohtueelset menetlust toimetab Lõuna prefektuur ja kriminaalmenetlust juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur.