Statistikaameti teatel jõudis mobiilse internetiühendusega leibkondade osatähtsus tänavu 82 protsendini, kasvades aastaga nelja protsendipunkti võrra.

Koduse internetiühendusega leibkondade osatähtsus suurenes eelmise aastaga võrreldes kaks protsendipunkti. Juhtmega või juhtmevaba internetiühendus oli ligikaudu üheksal ning mobiilne internet kaheksal internetiühendusega leibkonnal kümnest. Veidi üle kahe kolmandiku internetiühenduseta leibkondadest märkis koduse internetiühenduse puudumise peamise põhjusena vajaduse või huvi puudumist.

Kui 16- kuni 54-aastastest kasutas internetti viimase kolme kuu jooksul 97 protsenti, siis 55- kuni 74-aastaste hulgas oli vastav näitaja 68 protsenti. 65- kuni 74-aastaste hulgas suurenes internetikasutajate osatähtsus aastaga kaks protsendipunkti, ulatudes 53 protsendini. Vaatamata sellele oli digilõhe noorima ehk 16- kuni 24-aastaste ja vanima ehk 65- kuni 74-aastaste vanuserühma vahel 46 protsendipunkti. Igapäevaselt kasutas internetti 90 protsenti ja arvutit 85 protsenti internetikasutajatest.

Liikvel olles kasutas internetti viimase kolme kuu jooksul mobiil- või nutitelefonis 73 protsenti ning kaasaskantavas arvutis 32 protsenti internetikasutajatest, mõlemad näitajad on 2016. aastaga võrreldes tõusnud vastavalt seitse ja kolm protsendipunkti. Vanuserühmiti oli liikvel olles internetikasutajate osatähtsus suurim 16- kuni 24-aastaste internetikasutajate seas.

16- kuni 74-aastaste internetikasutajate seas oli 90 protsendiga viimase kolme kuu populaarseim internetitegevus internetipanga teenuste kasutamine ja meediaväljaannete lugemine ning 89 protsendiga e-posti kasutamine. Viimase 12 kuu jooksul broneeris eraisikult veebilehe või mobiiliäpi kaudu sõiduteenust 22 protsenti ning majutusteenust 17 protsenti internetikasutajatest.

Viimase 12 kuu jooksul ostis või tellis internetist mõne toote või teenuse 65 protsenti internetikasutajatest, seda on ühe protsendipunkti võrra enam kui aasta tagasi. Kõige enam ehk 61 protsenti e-kaubanduse kasutajatest tellisid internetist reisi- ja majutusteenuseid ning 57 protsenti kontserdi-, kino-, teatri- ja muid ürituste pileteid. Toitu ja esmatarbekaupu ostis või tellis internetist veidi üle kolmandiku ehk 35 protsenti, elektroonilisi seadmeid aga veerand e-kaubanduse kasutajatest.

Eesti 10 ja enama hõivatuga ettevõtetest kasutas iga päev arvutit 96 protsenti, neist 95 protsenti ka internetti. Internetiühendustest on valdavalt kasutusel püsiühendus, kuid ligi kolmveerand ettevõtteist kasutas töö eesmärgil ka mobiilset internetiühendust. Kasutatavad interneti püsiühendused on aasta-aastalt kiirenenud. 80 protsendil püsiühendusega ettevõtetest oli kiireim allalaadimiskiirus üle 10 megabiti sekundis. Püsiühendust kasutanud ettevõtteist 97 protsenti oli kasutusel oleva püsiühendusega rahul.

15 protsendil Eesti ettevõtetest olid 2017. aastal palgal info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kvalifikatsiooniga spetsialistid. 8 protsenti ettevõtteist kohtas raskusi IKT-spetsialistide värbamisel. Et infotehnoloogiliste vahendite kasutamine on igapäevaelu lahutamatu osa, on IT-oskuste pidev täiendamine möödapääsmatu. Kümnendik Eesti ettevõtteist koolitas oma töötajaid IKT alal, 8 protsenti ettevõtteist tegi koolitusi ettevõttes töötavaile IKT-spetsialistidele.

2017. aastal turustas 18 protsenti Eesti ettevõtteist oma toodangut või teenuseid elektroonse keskkonna kaudu. E-müügiga tegelenud ettevõtete müügitulust andis e-müük viiendiku. Suurimad e-müügi kasutajad olid hulgi- ja jaekaubanduse ning majutuse ja toitlustuse valdkonna ettevõtted.

Kaubamärgi Simple Express all tegutsev bussifirma Eesti Buss OÜ sulgeb alates detsembris kolm Tallinna ja Võru vahelist kaugliini, mille ettevõte soovis esialgu sulgeda juba oktoobrist.

Alates detsembrist sulgeb Eesti Buss kaugliini number 292 Tallinn - Mäo - Põltsamaa - Tartu - Põlva - Võru, 716 Tallinn - Paide - Põltsamaa - Tartu - Kanepi - Võru ja 879 Tallinn - Mäo - Põltsamaa - Tartu - Kanepi - Võru.

"Kuigi oleme soovinud pakkuda võimalikult soodsaid bussireise Eesti linnade vahel, näitab Simple Expressi kogemus, et kõiki tänaseid liine ei ole paraku võimalik sellise ärimudeliga majanduslikult tasuvalt töös hoida," ütles Eesti Buss OÜ turundusjuht Marel Kallas BNS-ile.

"Käesoleval hetkel oleme nii reisijatelt, kui omavalitsustelt saadud tagasiside põhjal otsustanud sõita mainitud liinidel kuni novembri lõpuni ning sellekohane teade on saadetud ka maanteeametile. Loodame, et see annab piisavalt aega vedude ümberkorraldusteks sõitjatele parimal võimalikul viisil," sõnas Kallas.

Kuni 1. detsembrini toimuvad reisid Kallase kinnitusel vastavalt kehtivale sõiduplaanile. "Reisijatega, kes on soetanud pileti reisiperioodiks pärast 1. detsembrit 2017 võtab Simple Express eraldi ühendust alternatiivse reisivõimaluse leidmiseks või tagastatakse bussipileti raha," lisas Kallas.

Erametsakeskuse maaparandustoetusele laekus taotlusi 385 000 euro eest, toetuse eelarve on 200 000 eurot.

Sel aastal küsiti metsamaaparandustöödeks toetust pea kaks korda rohkem kui eelarves vahendeid. Kokku esitati 84 taotlust kogusummas 385 355 eurot, toetuse eelarve on 200 tuhat eurot. Viimastel aastatel on metsaomanike huvi toetuse taotlemise vastu püsinud kõrge, teatas erametsakeskus.

Metsamaaparandustööde toetuse abiga pannakse vanades kraavides vesi uuesti voolama. Toetatakse kuivenduskraavide, eesvoolude ja truupide uuendamist ning voolunõvade rajamist. See parandab liigniisketel aladel asuvate metsade kasvutingimusi, suurendab puistu juurdekasvu ning hõlbustab metsadele ligipääsu. Uute maaparandussüsteemide rajamiseks erametsakeskusest toetust küsida ei saa.

2014. aastal tehtud erametsade infrastruktuuri uuringu järgi on ligemale pooled vanad kraavid maaparandussüsteemide registris arvele võtmata. Sama uuringu järgi asuvad aga umbes pooled Eesti erametsad märgadel kasvukohtadel, mistõttu jääb täna registreeritud maaparandussüsteemide mõju erametsadele tagasihoidlikuks.

Veterinaar- ja toiduamet alustab esmaspäevast taas Eesti kagu- ja kirdepiiri aladel lennukitelt rebaste ja kährikute suukaudse marutaudivastaste vaktsiinide külvamist.

Vaktsineerimine toimub viiekümne kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning kolmekümne kilomeetri ulatuses Narva jõest ning see kestab eeldatavalt 24. septembrini, teatas ameti pressiesindaja.

Vaktsiini külvamist alustatakse Lõuna- ja Kagu-Eestist ning see jätkub piirialadel Ida-Virumaal. Kuna ka Läti on alates 2015. aastast ametlikult marutaudivaba riik, siis Läti riigipiiriga külgnevatel aladel vaktsiini ei külvata, vaktsineerimine puudutab vaid riigipiiri Venemaaga.

Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Peibutussööda pinnal on vastavasisuline hoiatuskleebis. Vaktsiinsöötasid külvatakse õhust väikelennukitega ning vaktsiine ei külvata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Piisava nähtavuse tagamiseks lendavad väikelennukid madalalt.

"Eesti on juba neli aastat ametlikult marutaudivaba riik. Kuna aga meie kõrval asub riik, kus marutaud on nii kodu- kui metsloomade hulgas laialt levinud, siis on Eesti jätkuvalt marutaudist ohustatud," sõnas veterinaar- ja toiduameti metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht Enel Niin. "Selleks, et takistada haiguse taaslevimist Eestisse, viime piirialadel kaks korda aastas läbi metsloomade vaktsineerimise. Samas on endiselt kohustuslik ning väga vajalik ka lemmikloomade – koerte ja kasside regulaarne marutaudivastane vaktsineerimine."

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga. Marutaudikahtlusega loomast tuleb viivitamatult teavitada loomaarsti.