Arengukoostöö Ümarlaud pakub keskkonna heaolust huvitatutele 10 uusaastalubadust, mis aitavad hoida looduse, inimeste ning Maa tervist.

Uusaastalubadused on sageli isikliku iseloomuga – olgu see siis soov rohkem trenni teha, sagedamini sõpradele helistada või lõpuks ometi unistuste reis ette võtta.

Esimese soovitusena soovitab Arengukoostöö Ümarlaud eelistada kodumaist. Mida lähemal on asjad valmistatud või toit kasvatatud, seda parem loodusele. Keskmine banaan reisib Eestisse 10 769 kilomeetrit, Eesti õun aga vaid paarkümmend. Lennukütuse eest maksab maailm.

Teiseks soovitab ümarlaud süüa vähem, kuid see-eest kvaliteetsemat liha. ÜRO värske raporti hinnangul on liha tootmine keskkonnale sama kahjulik kui fossiilkütuste tootmine.

Kolmas soovitus on loobuda limonaadidest. Iga pooleliitrise limonaadi valmistamiseks kasutatakse või reostatakse 150 kuni 300 liitrit vett ehk kaks-kolm vannitäit.

Neljandaks tuleks suhkrut, kohvi või šokolaadi ostes eelistada õiglase kaubanduse tooteid. Talunikele ja töölistele makstakse siis õiglast palka ja nende töötingimused on inimlikud, mitme õiglase kaubanduse märgi nõuded sisaldavad ka loodushoidu.

Viiendaks võiks sõbrale sünnipäevakingiks valida elamuse, mitte asja. Tegelikult ei võida see, kellel on surres kõige rohkem asju, tuletab Arengukoostöö Ümarlaud tarbijatele meelde ja lisab, et maailm ei võida sellest ammugi, sest enamik kliimasoojenemise põhjustest tuleneb liigsest tarbimisest.

Kuues soovitus on osta vähem, kuid seevastu paremaid riideid. Eelistada võiks kvaliteetset ja naturaalset kangast, mis kestab kauem. Igaüks võib valida, kas osta riideid taaskasutuspoest või kohalikelt käsitöölistelt.

Seitsmenda soovitusena võiks vähendada oma elus plastikukogust. Kõige lihtsam on loobuda ühekordsetest topsidest ja pudelitest. Eestis kasutatakse ühes päevas 200 000 ühekordset topsi.

Kaheksandaks soovitab Arengukoostöö Ümarlaud taaskasutan ja ringlusse anda. Kui kodus on midagi üle, tuleks see teisele ringile saata. Samuti ei pea kõik koju ostetud asjad olema uued – taaskasutuspoodidest leiab lisaks riietele ka sisustuskaupa, mööblit ja muud.

Üheksandaks tuleks sorteerida prügi. Alustada võib kõige kurjema prügi ehk pakendite viimisest pakendikonteinerisse. Pakendid moodustavad meie prügist 60 protsenti ja nende taaskasutamisega säästetakse kõvasti naftat, sest kasutatud pakendeist saab teha uusi pakendeid.

Kümnendaks ja viimaseks soovitab Arengukoostöö Ümarlaud teha autovaba päeva ehk valida välja üks päev, mil kasutada ühistransporti või kõndida jala. Ühtlasi ei tohiks valida sellist päeva, mil niikuinii on plaanis voodis lebotada. Transport annab veerandi Euroopa kasvuhoonegaasidest, bussiga sõit on maailmale mitmes mõttes kasulikum ja teeb ka jalutaja rõõmsamaks.

Arengukoostöö Ümarlaud koondab Eesti 33 vabaühendust, mis tegelevad arengukoostöö ja kestliku arengu teemadega.

Ilmateenistuse teatel tuleb aasta esimene päev pilves ja sajune.

Esmaspäeval jõuab kohale sadu ja seejärel ka soojem õhumass, mis muudab teed libedaks ning liiklusolud keeruliseks. Öösel on pilves ilm. Lääne-Eestist alates hakkab lund ja lörtsi sadama. Saartel läheb sadu üle vihmaks. On jäidet. Puhub kagu- ja lõunatuul 5-11, rannikualadel puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur on -3 kuni +2 kraadi. Hommikuks temperatuur tõuseb.

Peipsi järvel puhub kagu- ja lõunatuul 6-11 m/s. Lainekõrgus on 0,6-1,2 meetrit. Pärast keskööd hakkab lund sadama ja nähtavus on mõõdukas või halb. Õhutemperatuur on 0 kuni -2 kraadi.

Ka esmaspäeva päeval on pilves ilm. Paljudes kohtades sajab vihma ja lörtsi, Kirde-Eestis ennelõunal ka lund. Kohati esineb jäidet ja udu. Puhub lõunakaaretuul 4-10 m/s, ennelõunal ja õhtul rannikualadel puhanguti kuni 15 m/s. Sooja on 1-5 kraadi.

Peipsil puhub kagu- ja lõunatuul 6-11 m/s, pärastlõunal 4-8 m/s. Lainekõrgus on 0,6-1,2 meetrit. Aeg-ajalt sajab lörtsi ja vihma. Nähtavus on mõõdukas või halb. Sooja on 1-3 kraadi.

Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) soovitab lemmikloomi aastavahetusel mitte välja lasta ja palub siseruumidesse viia ka tavaliselt õues elavad ketikoerad, sest nad kardavad saluudiga kaasnevat müra ning võivad hirmunutena kodudest põgeneda.

ELL soovitab tungivalt avalikele üritustele koos koertega mitte minna, sest see on loomadele väga stressirohke. Mõned koerad võivad aga pürotehnika hoopis hambusse haarata ning kui see suus plahvatab, on tagajärjed reeglina kurvad.

"Aastavahetuse ilutulestiku ajal Laagris asuvast kodust ära jooksnud ja ligi kaheksa kuud metsas elanud Färron on ehe näide sellest, kuidas suur hirm võib igati taltsa koera väga kaugele põgenema sundida," ütles ELL-i loomade päästegrupi tööd koordineeriv Heiki Valner. "Me nägime mitmed päevad kurja vaeva, enne kui nälginud ja üliara koera Laulasmaalt augustikuus kätte saime ning perele tagastasime. Seda kõike saab vältida."

ELL-i Lõuna-Eesti regioonijuhi Kristi Metsa sõnul pelgavad paugutamist ka toas elavad lemmikloomad ja seetõttu oleks kodust lahkudes kaval raadio või telekas valjemaks keerata.

"Tavaline taustaheli vähendab nende hirmu, aga loomulikult tunnevad lemmikud endid kõige julgemalt siis, kui ilutulestiku toimumise ajal peremees nende lähedal on. Päris kindlasti ei tohiks koeri avalikele üritustele sel ööl kaasa võtta," rääkis Metsa.

"Tänavused jõulupühad eristusid seetõttu, et erinevalt varasematest aastatest tähistati neid samuti saluudi laskmisega ja ainuüksi sel nädalal sai liit teateid 14 plehku pannud koera kohta," märkis ELL-i loomapääste vabatahtlik reageerija Eerik Seppel ja lisas, et suurem "sõda" on ju alles ees.

"Täpselt nagu inimesedki, kardavad ka loomad pauku, sest alahoiuinstinkt sisendab meile, et pauk tähendab ohtu, valu ja isegi surma ning selle eest tuleb varjuda või põgeneda," selgitas ELL-i juhatuse liige Kadri Võrel. "Autojuhid peaksid olema tähelepanelikumad, sest sõiduteedel võivad liiklust segada paljud paanikas koduloomad, ja see puudutab ka maanteedel liiklejaid, sest külades lastav saluut ajab liikvele ka metsloomad, sest nad võivad seda tõlgendada, kui jahi algust."

Kui loom aastavahetusel siiski põgeneb, tuleks viivitamatult alustada otsingutega ning sellest ka oma kodukoha loomade varjupaigale teatada. Kindlasti on kasuks, kui rihmale on kinnitatud omaniku kontaktandmed.

President Kersti Kaljulaid kuulutas reedel välja tubakatoodete ja alkoholi müüki puudutavad piirangud.

Tubakaseaduse muudatusega hakkab tubaka- ja sellega seotud toodetele kehtima väljapaneku keeld ja kaubamärkide esitlemise keeld, samuti tulevad senisest rangemad piirangud e-sigareti kasutusele ja müügile. Reklaamipiiranguid käsitlevad sätted jõustuvad 2018. aasta 1. juunist, kauplustele antakse müügisaalide ümberseadmiseks aega poolteist aastat ja need sätted jõustuvad 2019. aasta 1. juunil.

Seadusemuudatus sätestab järelevalve tõhustamiseks võimaluse viia läbi kontrolltehinguid, et tagada alaealisele kehtestatud alkoholimüügi keelunõude senisest parem täitmine ja tõhustada võitlust illegaalse alkoholimüügiga.

Seadusega muudetakse ka reklaamiseaduse alkoholireklaami sisu piiravaid sätteid, täiendatakse kohtade loetelu, kus alkoholireklaam on keelatud, täpsustatakse sätteid, mis piiravad alkohoolse joogi reklaamimist soodsa hinna abil ning tervisehoiatusele esitatavaid reklaami- nõudeid.

Seaduse eesmärk on kaitsta rahva tervist, vähendada alkoholitarbimisest tulenevat sotsiaalset-, majandus- ja tervisekahju ning tagada lastele ja noortele toetav keskkond kasvuks ja arenguks.

Lisaks kuulutas president välja autoveoseaduse muudatuse, mis reguleerib autovedude korraldamist ja kehtestab nõuded autovedudega seotud inimestele ja ettevõtetele. President kuulutas välja kia seaduse, millega maa-amet annab oma info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnaga seotud ülesanded üle keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskusele (KEMIT).

President Kaljulaid kuulutas neljapäeval veel välja topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingud nii Kirgiisi kui Jaapaniga.