Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK) sai riigilt toetust 1,6 miljonit eurot, millest 1,2 miljonit eraldas valitsus omandireformi reservfondist sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks.

EAÕK-ga seoses arvutatakse riigilt saadava raha juurde lisaks Võru maavalitsuse hindamiskomisjoni otsusest tulenevad 423 400 eurot ehk EAÕK-le on toetusena arvestatud summa kokku 1,6 miljonit eurot, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo BNS-ile. Lisanduv summa lõpetab poolelioleva kohtuvaidluse Petseri kloostri osas, mis nüüd kuulub Venemaale.

"Eesti Apostelliku Õigeusu Kiriku puhul on vaidlus käinud Petseri varade üle. Nendes lepingutes nähakse ka ette see, et hea tahte avaldusena loobuvad kirikud nendest vaidlustest. Nad saavad toetust ja loobuvad nendest varalistest vaidlustest, mis on omandireformi käigus üleval olnud," ütles riigihalduse minister Jaak Aab valitsuse pressikonverentsil.

Eesti Evangeelset Luterliku Kirikut (EELK) toetas valitsus omandireformi reservfondist eralda vahendid tagastamatu toetusena 6,8 miljoni euroga. Seega toetab valitsus kirikuid omandireformi reservfondist kokku 8 miljoni euroga.

Rahandusministeerium kinnitas ametisse 14 regionaalhalduse osakonna maakondliku talituse juhti, vaid Ida-Virumaa maakondliku talituse juhi leidmiseks korraldatakse uus konkurss.

Maakondlike talituste juhid valis välja konkursikomisjon, regionaalhalduse osakond ja selle talitused alustavad tööd tuleva aasta 2. jaanuaril, edastas rahandusministeerium.

Maakondliku talituste juhiks Harjumaal kinnitati Leevi Laever, Hiiumaal Ants Orav, Jõgevamaal Taivo Tali, Järvamaal Aivo Toomistu, Läänemaal Neeme Suur, Lääne-Virumaal Tarmo Mikkal, Põlvamaal Raul Tohv, Pärnumaal Kalev Kaljuste, Raplamaal Andrus Saare, Saaremaal Jaan Leivategija, Tartumaal Jaan Õunapuu, Valgamaal Tõnis Lass, Viljandimaal Erich Palm ning Võrumaal Toomas Piirmann.

Ida-Virumaa maakondliku talituse juhi leidmiseks korraldatakse uus konkurss.

"Uus aasta algab teisiti. Maavalitsused suletakse ning selle ülesanded jagatakse riigiasutuste ja omavalitsuste vahel ära. Osa maavalitsuste ülesandeid võtab üle rahandusministeeriumisse loodav osakond, mille talitused hakkavad paiknema igas maakonnas," ütles riigihalduse minister Jaak Aab. "Regionaalhalduse osakonna talituste tööd hakkavad eest vedama talituste juhid. Nende leidmiseks korraldasime avaliku konkursi ning kui võtta arvesse kõik talitused, siis juhikandidaate oli kokku lausa 268. Usun, et leidsime talitustele tugevad juhid ning uuest aastast saavad need tõrgeteta tööle asuda."

Regionaalhalduse osakonna maakondlikes talitustes hakkavad sõltuvalt maakonnast töötama 3–7 töötajat. Kokku alustab osakonna koosseisus uuest aastast tööd 67 inimest. Näiteks maavalitsustes oli käesoleva aasta alguses tööl kokku 477 inimest.

Igas maakondlikus talituses hakkab tööle talituse juhataja ja enamasti ka planeerijad ning arhivaarid. Lisaks on osakonnas eri piirkondades kuus kohalike omavalitsuste nõunikku, kaks omandireformi peaspetsialisti, kelle tööalaks saab reeglina mitu maakonda ning maakondliku arendustegevuse nõunik asukohaga Pärnus, kelle tööpiirkond on kogu Eesti. Uue regionaalhalduse osakonna juhatajaks saab Väino Tõemets.

Uue loodava osakonna põhiülesanneteks on kohalike omavalitsuste nõustamine, haldus- ja asustusüksuse piiride muutmise korraldamine, arvamuste andmine maakonda puudutavates valdkondlikes poliitikates, regionaalpoliitika kavandamisel ja väljatöötamises osalemine ning maakonnaplaneeringute ja riigi eriplaneeringute koostamise korraldamine.

Ka on osakonna põhiülesanneteks järelevalve kohalike omavalitsuste planeeringute üle ja kohalike omavalitsuste nõustamine planeeringute küsimustes, riigi teenuste osutamise koordineerimine maakonnas ning järelevalve tegemine kohalike omavalitsuste üle vara tagastamise ja kompenseerimise valdkonnas.

Talitused kuuluvad rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna koosseisu ning maakondlikel talitustel pole oma eraldiseisvat laialdast otsustuspädevust ja eelarvet. Talituse juht ei ole uus maavanem, maavanemate rolli täitmist maakonna tasandil alates 1. jaanuarist 2018 enam ei toimu.

Päästeamet tuletab meelde, et aastavahetusel ilutulestikku vaatama minnes tuleb toas küünlad kustutada ja pürotehnikat kasutada vastavalt juhendile ning kaine peaga.

Päästeamet soovitab ilutulestikku lastes järgida kõiki ohutusnõudeid, mida pürotehnika tootjad kasutusjuhendis välja on toonud, edastas amet.

Ilutulestiku rakett tuleb asetada lagedale väljale kindlale alusele. Kindlasti ei tohiks läheduses olla inimesi, autosid ja hooneid. Rakette ei tohi lasta rõdult, aknast või käest. Jälgida tuleks, kuhu rakett on suunatud, et see ei lendaks inimeste poole, katusele või aknasse.

Kui rakett pistetakse otsapidi pudelisse, siis ei tohi see kindlasti olla kerge, plastikust pudel, sest see võib ümber kukkuda. Sel juhul lendab rakett mitte taevasse, vaid inimeste sekka. Ilutulestiku süütaja peab pärast süütamist võimalikult kiiresti eemalduma, süütamisel ei tohi kummarduda ilutulestiku kohale.

Päästeamet toonitab, et välise vigastusega või kasutusjuhendita pürotehnikat osta ei tohiks. Samuti tuleb pürotehnikat hoida kuivas kohas.

Kuna kuused on tänaseks juba mõnda aega toas olnud, siis on puud muutunud kuivaks ja tuleohtlikuks, ei tohi päästeameti pressiesindaja sõnul puule panna põlevat küünalt või säraküünlaid.

Päästeameti Põhja päästekeskus ja Tallinna Kesklinna valitsus kutsuvad üles loobuma eraviisiliste ilutulestike korraldamisest ja annetama selleks mõeldud raha Lastehaigla Toetusfondile.

TV3 heategevussaade "Inglite Aeg" kogus viie abivajaja toetuseks kokku 321 190 eurot, millest vähiravifondi "Kingitud elu" laekus kahe inimese ravi jätkamiseks 128 476 eurot.

18. detsembril eetris olnud "Inglite Aeg" kogus annetusi viiele abivajajale, kellest kahe ravi - pereisa Erik ja vanaema Irene - toetab vähiravifond “Kingitud elu”, teatas fond neljapäeval BNS-ile. Fondi lisandub 128 476 eurot, mis kindlustab mõlemale ravi jätkumise. 

Tartus elav pereisa Erik on viimastel aastatel kopsuvähi küüsis. Tema ravi haigekassa ei toeta, kuid vähiravifond rahastab seda igakuiselt juba kaks aastat. Ravi jätkub ning toetus kindlustab, et Eriku tütardel Karmelil ja Marionil on jätkuvalt isa ning Margitil abikaasa.

Pärnu vanaema Irene vaevleb viimase staadiumi kopsuvähi küüsis. Tema ravi asus vähiravifond toetama sel sügisel. Naine unistab, et saaks näha oma lastelaste Andri ja Janelle suureks kasvamist ning veeta võimalikult palju täisväärtuslikke päevi oma ainsa tütre Helina kõrval.

"Täname kõiki annetajaid, TV3 meeskonda, kõiki saates osalenud muusikuid, igat panustajat. Üheskoos kinkisite abivajajatele nii hinnalise lootuse ja erilise jõulurahu, aja oma lähedastega ning võimaluse muretult keskenduda tervise hoidmisele ja parandamisele,” ütles fondi tegevjuht Katrin Kuusemäe.

“Inglite aeg" lõi sel aastal rekordi, kogudes viie abivajaja toetuseks kokku 321 190 eurot.