Mailis Reps: lastele antakse liiga palju kodutöid teha

digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.

Mailis Reps: lastele antakse liiga palju kodutöid teha">
Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.

Mailis Reps FOTO: Andrei Javnašan Võrumaa Teataja

Koolilapsed peavad tegema liiga palju kodutöid ja vedama endaga kaasas liiga palju koolitarbeid, rääkis Lõuna-Eesti Postimehele intervjuu andnud haridusminister Mailis Reps.

"Digiõpikute teema on olnud pea kümme aastat jõuliselt üleval. Õpetajad ootavad, et ühe õpiku kõrval oleks sellest ka digiversioon. Paberõpik saaks olla koolis, digiversioon annaks sellele laienduse, nii et kui lapsel on  kodus vaja midagi täiendada, saab ta digiversioonist vaadata. Et digiõpik asendaks paberõpiku – selleks veel ühiskond valmis pole. Sellele tuleks väga suur vastasseis, välja arvatud võib-olla gümnaasiumis," rääkis Reps.

Maksumuudatus tühjendab puudega inimeste rahakotti

digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.

Maksumuudatus tühjendab puudega inimeste rahakotti">
Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.

Võrumaa Teataja

Alates 1. jaanuarist on tekkinud veider olukord, kus puudega inimese sissetulek sõltub sellest, kas raha kannab üle töötukassa või sotsiaalkindlustusamet, ühtlasi kaotavad osad toetuse saajad raha, kirjutab Postimees.

«Olen töövõimetuspensioni saaja ja 1. jaanuarist saan, hopsti, 35 eurot vähem pensioni, » rääkis raske kuulmispuudega Kristiina (nimi muudetud – toim). Tema töötasu on 1300 eurot ja töövõimetuspension 176 eurot. Kui talle maksaks raha töötukassa ehk ta saaks töövõimetoetust, siis oleks ta puude tõttu määratud raha täies ulatuses kätte saanud, sest poliitikute otsuse järgi toetusi tulumaksuvabastuse arvestamisel sissetuleku hulka ei arvestata, erinevalt töövõimetuspensionist. Sellist vahetegemist puudega inimeste seas on riik põhjendanud sooviga suunata töövõimetuspensionäre taotlema töövõimetoetust, mida ei rahastata riikliku pensionikindlustuse rahast.

Kapo uurib viite inimsusevastaste kuritegude kriminaalasja

Kaitsepolitsei menetluses on praegu kokku viis sõja- ja inimsusevastaste kuritegude kriminaalasja.

Kaitsepolitsei pressiesindaja sõnul on ametis käimas kokku viis kriminaalasja 1941 ja 1949 a. küüditamiste, metsavendade tapmiste, Natsi-Saksamaa okupatsioonirežiimi tingimustes toime pandud kuritegude ning Nõukogude Armee poolt 1944 toimepandud sõjakuritegude uurimiseks.

"Uusi kahtlusaluseid nendes raamuurimistes hetkel pole," ütles kapo pressiesindaja BNS-ile.

Viimati, 2014. aastal, tunnistati inimsusvastases kuriteos kahtlustatavaks 88-aastane Pavel Boitsov, keda on alus kahtlustada aastatel 1945–1949 Eesti NSV siseministeeriumi Võrumaa osakonna banditismi vastase võitluse osakonna relvastatud tõlgi ja võitlejana toimepandud tsiviilisikute tapmistes. Boitsovi kriminaalasja eeluurimine jätkub.

Aastatega on inimsusevastase kuriteo paragrahvi alusel saadetud kohtusse 12 kriminaalasja ja kohtud on neis süüdi mõistnud 11 inimest.

Statistika: Võrumaalased kahekordistasid kõnede mahu

Võrumaa Teataja

Tele2 kliendistatistika järgi on võrulased agarad helistajad ja sõnumisaatjad. Mullu kasutas Võrumaa elanik keskmiselt telefonis ja arvutis kokku 55,55  gigabaiti internetti, rääkis mobiiltelefoniga ligi 78 tundi ja saatis 236 SMS-i. 

Tele2 tootedirektori Katrin Aroni sõnul on võrumaalased innukamad helistajad kui sõnumisaatjad ning üsna tagasihoidlikud mobiilse interneti kasutajad.

„Võrumaa aktiivseim mobiiltelefoniga helistaja oli naine, kes eelmisel aastal rääkis aastas telefoniga 86 tundi. 2016. aastal oli sama näitaja täpselt poole võrra väiksem, ehk 43 tundi. Agaraimad sõnumisaatjad olid ka naised, saates aastas keskmiselt 255 SMS-i,“ ütles Aron ja lisas, et samas meesterahvad surfavad keskmiselt internetis naistest neljandiku võrra rohkem.

Aktiivseimad telefonikasutajad olid naisterahvad. „Mullune helistamise rekord läks Ida-Virumaale. Sealsed naised veetsid telefoniga kõneledes kuus keskmiselt 92 tundi,“ selgitas Aron, kelle sõnul ei jäänud kaugele maha ka Valgamaa naised 89 tunniga. Ta lisas, et sõnumisaatjate esikolmik kuulus Pärnumaa, Ida-Virumaa ja Valgamaa naistele, saates keskmiselt üle 300 SMS-i aastas.

Eesti TOP 5 internetikasutajad:

  1. Harjulased – keskmiselt 127,36 gigabaiti kuus
  1. Hiidlased – keskmiselt 94,90 gigabaiti kuus
  2. Valgamaalased – keskmiselt 76,46 gigabaiti kuus
  3. Jõgevamaalased – keskmiselt 73,13 gigabaiti kuus
  4. Raplamaalased – keskmiselt 71,08 gigabaiti kuus

 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

20 PÄEVA ENIMLOETUD