Arvestades ühelt poolt politsei lubadust olla tänavu Hauka laadal väljas lisajõududega ja sellele järgnenud musta nädalavahetust liikluses Kagu-Eestis, võib väita, et politsei justkui kutsus ise kurja välja.

Enne laata ilmunud politsei eelinfost jäi mulje, et Hauka laat on nagu mõni kuritegevuse kants, kust korralikud inimesed võiks eemale hoida. Lootust andis samas lubadus pöörata laadakülaliste turvalisuse tagamiseks eeskätt tähelepanu liigselt alkoholi tarvitanud inimestele, alkoholi tarvitavatele alaealistele ja joobes sõidukijuhtidele. Sellise eelinfo ja tegevuse peale oleks võinud oodata aasta korralikumat nädalavahetust. Tulemus oli oodatule sootuks vastupidine: nii musta nädalalõppu, kui oli nüüd, pole olnud mitmel viimasel aastal.

On selge, et toimunud õnnetustes ei saa süüdistada politseid, sest politseinike võimuses on ainult inimeste kainust kontrollida ja vajadusel vastavalt seadusele karistusi määrata, ning nad ei saa seista iga viinapudeli juures valves. Ühiskond ootab politseilt sageli inimeste kasvatamist, ent praeguses Eestis ja eriti veel Euroopa Liidus peaks totalitaarsed kombed olema ümber saanud. Politsei ülesanne on demokraatlikus ühiskonnas eelkõige inimeste abistamine ja teenindamine, mitte kasvatamine ning karistamine.

Selge on see, et ühiskond ei saa veeretada oma probleeme politsei kraesse. Nii nagu ei saa politseinik seista iga võimaliku rusikakangelase juures, ei saa ta jälgida iga purjutajat. Eestis on niigi tänavapildis ja teedel näha rohkem politseinikke kui naaberriikides Soomes või Rootsis. Samal ajal on nimetatud naabrite juures kuritegusid märksa vähem.

Muutused peavad alguse saama ühiskonnast endast ja seda igal tasandil. Lihtsalt külamehelt ei saa nõuda seaduste täitmist, kui seaduseid ei järgi Riigikogu, valitsuse ja omavalitsuste esindajad. Vabrikutööliselt ei saa nõuda kainust tööl ja liikluses, kui vastavat eeskuju ei näita rahvaesindajad. Kui võimuesindajad ees joovad ja prassivad, siis ei saa muud eeldada tervelt ühiskonnalt.