SEAKASVATUS • Ajal, mil maailma tähtsamaid põllumajanduspiirkondi tabanud kuumalained ja ikaldused on teravilja hinna rekordtasemele ajanud, eksporditoetused ja Venemaa turg sisuliselt ära kukkunud ning Eesti riigilt ega Euroopa Liidult otsest abi näha pole, on seakasvatuse mõttekus ja jätkusuutlikkus Eestis tõsise löögi all. Sellest hoolimata proovivad Võrumaa tootjad hakkama saada, lootes parematele aegadele.

Kui ise sööta ei kasvata

Seasööda valmistamise põhiliste komponentide, odra ja rapsi hinnad on Eestis viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud. Põllumajandusministeeriumi andmete järgi on võrreldes kolme aasta taguse ajaga rapsi hind kasvanud keskeltläbi kaks korda ja odra hind peaaegu kolm korda. Need on head uudised teraviljakasvatajatele, kellele lubatakse tänavu lisaks väga head saaki, kuid tekitavad peavalu seakasvatajates, eriti nende hulgas, kes ise sööta ei kasvata.

„Ausalt öeldes ei kujuta ette küll, kuidas ilma oma viljata väikesed seakasvatajad toime tulevad,” ütleb 2012. aasta Eesti kolmandaks tootmistaluks valitud Peede talu peremees Lempo Must, kellel endal söödavili 385 ha suuruselt põllumaalt probleemideta võtta. Kõigil seda ju pole. Näiteks Ruusmäel asuva OÜ Loyde seakasvatusosakonna juht Janek Trumm tõdeb, et nemad ostavad 1500-le seale sööda sisse mujalt.