KÜSIMUS–VASTUS • Seoses Lõuna-Euroopa riikide rahaliste raskustega on viimasel ajal sattunud küsimuse alla Euroopa Liidu ühisraha euro saatus. Mõned analüütikud prognoosivad eurotsooni lagunemist, teised räägivad lausa euro kadumisest ja rahvusvaluutade kasutuselevõtust.

Majanduslik ebakindlus tekitab omakorda nii eraisikutes kui ka ettevõtetes ebakindlust tuleviku suhtes, mis väljendub Euroopa majanduse üha nõrgemates kasvuväljavaadetes. Majanduslikult nõrgemate Euroopa Liidu riikide jaoks on loodud eraldi tugipakett ehk Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM), millega ühinemist arutab parasjagu Riigikogu.

Et asjas veidi selgust saada, küsisime euro püsimajäämise ja krooni võimaliku kasutuselevõtu kohta seadusloome templi ehk Riigikogu liikmetelt. Arvamusi on seinast seina. Vastustest tuleb välja, et suure tõenäosusega võib tulevikus eurot kasutama jääda väiksem arv riike kui praegu, samuti on tõenäoline, et hädalised aidatakse välja ja kõik jätkavad eurotsoonis. Eesti krooni ilmselt niipea tagasi ei tule.

Küsimused Riigikogu liikmetele olid sõnastatud nii: 1. Kas teie arvates euro jääb püsima? Palun põhjendage oma arvamust.  2. Mida arvate Eesti krooni tagasitoomisest? 3. Kas olete endale ka mõned kroonid igaks juhuks alles jätnud?

Vastused on toodud nagu ikka vastamise järjekorras.

Valdo Randpere (Reformierakond): Ma arvan, et euro jääb püsima, aga seda hakkab tulevikus kasutama väiksem arv riike. Nende hulgas Eesti ja Saksamaa. Endale kroone alles jätnud ei ole.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Euro jääb minu arvates püsima siis, kui õnnestub luua liitriik nimega Euroopa Ühendriigid. Sellel riigil oleks ühesugune rahandus- ja majanduspoliitika ning tööjõupoliitika ja hoitaks kindlat rahakurssi. Praegune riikide liit eurot vist küll säilitada ei suuda, sest liikmesriikide finantspoliitika on niivõrd erinev. Mulle tundub siiski, et mõni riik võib ka liidust lahkuda, sest hetkel on oma valuutaga riikidel eksporditurgudel kergem kui Euroopa Liidu liikmeil. Äärmiselt vajalik oleks ka Euroopa Liidu juhtimise kardinaalne muutmine. Senine bürokraatia, kohutavalt lai ametkond ja suur raiskamine Brüsselis ongi üks põhjustest, miks on allakäik nii sügav.

Seega – kokkuvõttes võin öelda, et euro jääb püsima vaid ühtse ja väga hea juhtimisega liitriigi loomise tulemusena. Muidu vist mitte. Kõige reaalsem on siiski Euroopa Liidu lagunemine. See liit toetub ainult majandusliku kasu saamisele. Ühist ideed ja eesmärki ju pole. Isegi rahvaid ühendava ristiusu mainimine liidu algdokumentides jäeti lõpuks ju välja.

2. Vaevalt, et see idee ellu viidaks ja kas ta midagi aitaks. See tähendaks ju rahaliidust lahkumist, millega praegune Ansipi ja Ligi juhtseltskond nõus ei oleks. Küll oleks mõeldav krooni ajutine kasutamine eurole paralleelse valuutana. Seda vahendit on varemgi kasutatud ja majandusmehed võiks selle peale mõelda.

3. Olen jätnud alles paar sajalist ja mõned väiksemad kroonid. Mitte selleks, et tulevikus loota nende kasutamist, vaid lihtsalt mälestuseks eesti oma rahast. Väikesel Eestil on ju nii harva olnud ajaloos võimalust oma raha trükkida. Las siis mõned näidised jääda alles. Iseseisva riigi ja tema valuuta meenutuseks.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Minu arvates jääb euro püsima, aga milline saab olema euro kurss võrreldes teiste valuutadega, on minul küll raske ennustada. Eurotsoonis on tõsised probleemid ja mina ei usu, et need abipaketid näiteks ESMi näol selles osas mingi lahenduse toovad. Kreekale on eraldatud juba mitu abipaketti, aga ei ole näha, mis selles riigis rahanduse vallas paremaks on muutunud.

Maksumaksjate raha pankadele eraldamine on minu jaoks täiesti vastuvõetamatu. Raha eraldamine tuleks kõne alla siis, kui saaksime eraldatud raha eest osaluse pankades.
Arvan, et euroga liitumine oli Eesti poolt samm, mida oleks tulnud põhjalikumalt kaaluda ja ei ole Eesti riik nendes eurotsooni hädades süüdi. Palju see liitumine meie maksumaksjale täiendavalt maksma läheb, on raske ennustada.

Võrdleme Eestit, kus on euro, ja Lätit, kus ei ole eurot, ning siis mõtleme, mis on meie eelis. Selle aasta teise kvartali majanduskasv Euroopa Liidus oli kõige suurem Lätis ja see oli võrreldes aastataguse perioodiga 5,1 protsenti. Eestis oli teise kvartali majanduskasv kaks protsenti, mis oli oluliselt väiksem kui Lätil. Läti ei pea osalema ESMis ja meie riigi tagatised selles abipaketis on 1,3 miljardit eurot ning 148,8 miljonit eurot tuleb reaalselt rahaliselt sisse maksta viie aasta jooksul. Lisaks on meil pikka aega Euroopa Liidu kiireim hinnatõus ja eurotsoonis olemine ei anna meile mingit eelist Euroopa Liidu struktuurfondidest raha eraldamisel.

Krooni tagasitoomisesse eriti ei usu, aga endal on küll kõikidest käibel olnud paberrahadest üks eksemplar olemas ja need rahad on säilitamiseks tulevastele põlvedele.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Rahasüsteem on palju-palju keerulisem kui ilusate piltidega paberite trükk ja ringlusesse laskmine. See, kas nende paberite nimi on euro, kroon, mark rubla, ei oma rahasüsteemi tervise juures suurt tähtsust. Küll aga on raha nimel suur emotsionaal-ne ja sümboolne tähendus. Just selle pärast oli väga oluline kunagi rublalt kroonile üle minna. Kroon oli kohe alguses seotud jäigalt Saksa marga ja hiljem euroga. Seega päris iseseisev ei ole meile kõigile armas Eesti kroon siiski kunagi olnud. Kroonilt eurole üleminek oli loogiline jätk ja jällegi seotud pigem emotsionaalse poolega. Nimelt võttis see maha kõik spekulatsioonid devalvatsiooni teemadel ja julgustas panustama Eesti majandusse.

Seega Eesti krooni uuesti käibele laskmine ei annaks midagi juurde. Pigem vastupidi – muutuksime rahanduslikult kergelt haavatavaks ja rünnatavaks. Euro on vaatamata oma praegustele raskustele siiski rahamaailmas väga tugev ja hinnatud valuuta.
Meil on olemas kõikide Eesti kroonide ja müntide näidised. Eesti Pangal oli kunagi selline eriline meeneraamat, mis sai soetatud juba ligemale kümne aasta eest. Lisaks kinkisid sõbrad mulle sünnipäevaks Eesti Panga välja antud lehe, kus on reas lahtilõikamata 25-kroonised.

Urmas Klaas (Reformierakond): Euro on Euroopa Liidu kui ühtse majandusruumi vereringe. Nii euroala riikide kui euroga seotud majandustega riikide huvi ja vajadus on pingutada selle nimel, et euro oleks tugev ning usaldusväärne. Ma usun nende riikide jõupingutustesse ja euro püsimajäämisse.

Euro, just tugev euro on Eesti huvides. Euroga liitumine leevendas oluliselt majanduskriisi tagajärgi Eestile.

Eurole üleminek kasvatas Eesti majanduse usaldusväärsust investorite silmis ning aitas luua siin uusi töökohti ja täita riigikassat. Eesti krooni usaldusväärsus nii sisemaiste kui välismaiste investorite ja ettevõtjate silmis oli madal, seda usaldusväärsust kiskus veelgi madalamale ülamaailmne finants- ning majanduskriis ja sellega seotud kuulujutud krooni peatsest devalveerimisest. Eesti krooni tagasitoomisel ei ole majanduslikku loogikat.
Olen säilitanud mõned Eesti kroonid ajaloo jaoks.

Priit Sibul (IRL): Euro püsimajäämine on Eesti jaoks väga oluline teema. Eesti on avatud ja Euroopa majandusega tihedasti integreeritud riik. Peame tegema kõik enesest oleneva, et Euroopa majandus tugevana püsiks. See on peamine tagatis euro stabiilsena püsimisel.
Eesti kroon oli alguses seotud Saksa marga ja hiljem euro kursiga. Me valisime õige rahasüsteemi, mis aitas kaasa Eesti majanduse kasvule. Me oleme majanduslikult seotud ülejäänud maailma ja Euroopaga. Seetõttu ei ole Eesti krooni tagasitoomine kuigi otstarbekas, sest meil ei ole põhjust oma rahasüsteemi kardinaalselt muuta.

Kalvi Kõva (SDE): 1. Ma pole märganud, et isegi raskustesse sattunud eurotsooni riikides oleks mõni tõsine poliitiline jõud nõudnud eurost loobumist. Kõik soovivad saada osa tugeva valuutaga kaasnevatest hüvedest. Me oleme avalikus debatis keskendunud liialt tugevalt euroga hädas olevatele riikidele ja kipume mitte märkama riike, kelle edu tugev euro toetab.

2. Kui Eesti kroon 1992. aastal taas käibele võeti, seoti tema kurss Saksa margaga. Kui Saksamaa võttis kasutusele euro, siis euroga. Ma ei arva, et oleks väga tark soovida Eesti krooni käibelelaskmist. Kroonid võime me ju enda taskutesse saada, ent euroga seotud valuutana ei pääse see kroon ühestki puudusest, mida praegu eurole ette heidetakse.

3. Käibelt kõrvaldatud kroone igaks juhuks alles jätta pole mõtet. Kuigi Eesti Pank on lubanud vahetada aegade lõpuni kroone eurode vastu, on krooni väärtus minu jaoks eeskätt seotud meie ajalooga. Tulevikus on hea lapselastele näidata, milline raha Eestis käibel oli.

Ülo Tulik (IRL) ei vastanud.
Ester Tuiksoo (Keskerakond) ei vastanud.
Inara Luigas (MTÜ Demokraadid) ei vastanud.
Rein Randver (SDE) ei vastanud.