Võrumaa omavalitsusjuhtide plaan anda ära kontrollosalus haiglas ühele kindlale pakkujale tähendab ühelt poolt haigla osalusest tasuta loobumist ja teiselt poolt Võrumaa rahva heldet kingitust Tartu ülikooli kliinikumile.

Ametlikult kinnitamata andmetel on kavas müüa kontrollosalus ehk 51–100 protsenti haigla aktsiatest kolme miljoni euro eest. Selle raha eest ostetakse haiglasse seadmeid, mille uus omanik Tartu ülikooli kliinikum saab Tartusse tagasi viia ja Lõuna-Eesti haigla kinni panna. Nii rakendub valitsuse plaan Kagu-Eesti haiglate sulgemisest Võrus veel kiiremini, kui keegi oleks osanud arvata. Pole võimatu, et Lõuna-Eesti haigla kaotab üldhaigla staatuse veel enne kui Põlva ja Valga haigla, mida on sealt valitud tublid rahvasaadikud aastaid elusana hoidnud.

Kokkuvõttes tähendab haigla osaluse selline müük Võrumaa rahva heldet kingitust Tartu ülikooli kliinikumile. Küsimus on, kas selline kingitus on praeguses olukorras õigustatud, seda eriti olukorras, kus osaluse müük Lõuna-Eesti haiglas toimub väga varjatult.

Esiteks tekitab kahtlust asjaolu, et otsustamine on koondatud väga kitsa ringi inimeste kätte. Eilsel koosolekul, kuhu oleks pidanud kohale tulema kõigi Võrumaa omavalitsuste esindajad, oli kohal vaid üheksa 13st. Omavalitsusjuhtidele palju sõna ei antud. Võru linnapea Jüri Kaver tegi vaid ettepaneku võtta lisaks kliinikumile teistelt haiglatelt pakkumisi ja Meremäe vallavanem Rein Järvelill tundis huvi, kuidas selgitatakse välja haigla hind. Kaveri ettepanek jäi hääletusel seisu 4:4 ja ei saanud läbiminekuks vajalikku häälteenamust.

Teiseks on asja otsustamine toimunud väga lühikese aja jooksul. Kui Valga ja Põlva haigla on suutnud vaatamata kinnipanemisplaanidele üldhaiglana püsida kümmekond aastat, siis tekib küsimus, kuhu on Lõuna-Eesti haiglal kiire hakanud. Kagu-Eestis üldarstiteenuse tagamine peaks olema Eesti riigi auasi ja seda ei peaks rahastatama Võrumaa elanike niigi kõhnast rahakotist.