Kui Andres Kõiv 2010. aasta mai lõpul maavanema kandidaadiks esitati, kõlas omavalitsusjuhtide suust etteheide: kuidas on lood erakonnakaaslaselt nõutud obrokiga? Obroki all peeti silmas 5000kroonist rahasummat, mida Kõiv ja ka IRLi niinimetatud Laari tiiba kuuluv Hasso Ploomipuu väidetavalt nõudsid Võru linna võimupööret teostada aidanud Kristjan Võrnolt. Kõiv tookord küsimusele selget vastust ei andnud, kuid ametisse kinnitati ta siiski: üheksa poolt- ja 27 vastuhäälega. Obrokiteema lükati niisiis vaiba alla, kuid tuli hõõgus tuha all edasi. Võrno kaebas Kõivu ja Ploomipuu IRLi aukohtusse, kus tüli asus lahendama kohtu esimees Avo Üprus. Peagi tuli uudis, et kohus andis vaenupooltele leppimiseks ühe kuu. Järgnes vaikus. „Kõik on korras, teemaga tegeldakse,” rahustas Üprus, kui temalt mõne aja pärast tüli lahenemise kohta päriti. Õli valas veelgi rohkem tulle koos Võrnoga linnavõimu üle võtta aidanud Ülo Tulik, kes nimetas Ploomipuud pätiks, millele järgnes Ploomipuu vastus, et pätt on Tulik ise.

Vahepeal näis tüli vaibunud olevat, vähemasti Riigikogu valimisteks võttis kärisev IRL end kokku ja Tulik sai Riigikokku. Kuna obrokit mainiti aeg-ajalt vaid kommentaariumides, paistis, et vennatapusõda on lakanud. Lähenevad kohalikud valimised ja sellega kaasnev heitlus hea koha pärast nimekirjas on aga taas vana teema uuesti üles soojendanud. Kõigepealt puksiti ametist linnapeaambitsioone heietanud Võrno, kellele pandi süüks eraäri ajamist tööajal, siis tuli uudis, et Nassar teeb koos Antoniga valimisliitu. IRLi Võru linnapeakandidaadiks pakuti aga ei kedagi muud kui Võrno ja Nassari vihavaenlast ja väidetavat obrokiküsijat Kõivu.

Nassar ei varjagi, et ta eemaldus obroki tõttu. Tal on koduerakonnale veel kaks kõnekat etteheidet – seal esinev omakasupüüdlikkus ja ebaausus. Mida siis IRLi tülist arvata? Selge on see, et ka siin ei ole niinimetatud musti ja valgeid jõude. Kõige suurema tõenäosusega on siin (nagu Reformierakonnaski) tegu lihtlabase võimuvõitlusega, kus tülikate konkurentide kõrvaldamiseks kõlbab iga vahend. Ühes on Nassaril aga õigus: kui tüli on tekkinud, tuleb see koheselt lahendada, mitte lükata seda vaiba alla, lootes, et see ununeb. Ei ta unune. Lahendamata konfliktidel on omadus, et kui neid ignoreerida, tulevad nad ühel päeval ootamatult tagasi jälle hammustama.