Joobes juhtimine on vaatamata varasemast märksa kõrgematele karistustele endiselt suur ja numbrite järgi koguni tõusuteel, mis näitab, et senine riigi alkoholipoliitika on olnud nigel.

Küllap on õigus Riigikogu liikmel Heimar Lengil, kui ta ütleb, et alkoholipoliitika on olnud seotud vaid riigikassa täitmisega maksudega, aga selle taga pole suurt midagi sisulist olnud. Hea näide on Soome, kus alkoholimüüki on tugevalt piiratud ja alkoholile on kehtestatud kõrged maksud, ent sellele vaatamata on soomlased ühed maailma kõige suuremad joodikud. Tõenäoliselt on põhjused sügaval kultuuris, kus põhjamaa inimesed joovad juba ainuüksi selleks, et külma ilmaga omal piltlikult öeldes hinge sees hoida. Kuivõrd alkohol tekitab lõbusa meeleolu, on hakatud seda kasutama murede leevendamiseks ja masenduse ärahoidmiseks.

Kui varem ei tekitanud alkohol aastasadade jooksul probleeme, sest hobune vedas kõrtsist koju ka täiesti pilditu peremehe ja seda ei peetud miskiks, siis tänapäeval ei saa purjus inimene keerukate masinate juhtimisega enam hakkama. On selge, et purjus inimene on kiire auto roolis potentsiaalne mõrtsukas ning purjuspäi autojuhtimist tuleb taunida eriti Eestis, kus rahvast niigi vähe ja iga inimelu kulla hinnaga.

Kahjuks on paljudes peredes kurbi kogemusi alkoholitarvitamisega, nagu tunnistas Riigikogu liige Ülo Tulik, et purjus juhi tõttu sai surma tema enda vend.

Kultuuri muutmiseks ei piisa enamasti manitsustest, tänitamisest ja karistuste suurendamisest. Ühel hetkel ei mõju enam kõige karmimadki karistused, nagu praegune elu on näidanud. Kultuuri muutmiseks on kõige parem vahend eeskuju ja järjekindlus. Aitab juba sellest, kui riigi juhid ja otsustajad lepivad ühiselt kokku ja kehtestavad enda jaoks alkoholile nulltolerantsi. Aitab sellest, kui avalikel üritustel, näiteks presidendi vastuvõttudel, maksumaksja raha eest enam alkoholi ei tarvitata. Viina ja šampanja asemel joogem Taarapõllu mahla ning soovitagem seda teistelegi!