Teisipäeval Võru Kandles toimunud esinduslikul majandusteemalisel konverentsil jäi kõlama mõte, et Võrumaal on küll väga suur potentsiaal, aga see on suures osas kasutamata.

Nii näiteks on välja arendamata piiriala, mida läbib päevas tuhandeid turiste, kelle teenindamiseks pole loodud võimalusi. Nõnda rändab enamik turiste kas Värska spaasse või Tartu Lõunakeskusesse või sootuks edasi Riiga.

Isegi maksu- ja tolliameti juht Marek Helm oli sunnitud tunnistama, et Vene turistide huvi Eestis rahakulutamise vastu on suur, aga võimalusi Võrumaal selleks napib. Piltlikult öeldes oleks võinud rajada praegu tühjalt seisva Võrukivi alale suure kaubanduskeskuse, millesarnaseid on kümneid Vene ja Soome piiril Vaalimaa kandis, aga millised puuduvad sootuks Luhamaa tee ääres. Nii pole ühtegi võimalust, et turistid saaksid Võrumaale oma raha jätta. Võrumaal kasutatakse kaubanduses väga vähe venelaste jaoks hinnatud käibemaksuvaba ehk tax-free kaubandust, näiteks Võrus tegelevad sellega vaid Maksimarket ja Kagukeskus, samas kui Ida-Virumaal on süsteemiga liitunud paljud kaubandus- ning teenindusettevõtted.

Teine asi puudutab põllumajandusliku maa kasutamist, kus nii Võrumaal kui ka kogu Eestis suur osa maast lihtsalt niidetakse Euroopa Liidult saadava toetuse nimel, selle asemel et sellel maal midagi kasvatada ja müüa toodangut välismaale.
Eesti suuruselt teise saeveski, ASi Toftan juht Martin Arula tõi välja, et muld on Eesti peamine loodusvara ja olukorras, kus poodide kassapidajad teenivad vaid naeruväärsed 350 eurot kuus palka, on kuritegelik lasta maal niisama seista. Maa tuleb panna väärtust tootma ja valitsuse liikmed peavad looma võimalused Eesti toiduainete müügiks välismaale, näiteks Venemaa suunal.
Põhjendused, et Venemaa pole Eesti kaubast huvitatud, ei ole veenvad, sest näiteks Soome toidukaubaga on Venemaa kauplused üle ujutatud. Kui soomlased suudavad mitu korda kõrgemate palkade juures toota Venemaale, siis peavad seda suutma ka eestlased.