Menu

Maaelu olukord: üks silm naerab, teine nutab

Praegune maaelu meenutab teatrimaski, kus üks silm naerab ja teine nutab. Ühelt poolt läheb viljakasvatajatel – näiteks rukkikasvatajad – väga hästi, teiselt poolt aga on piimatootjate ja seakasvatajate elu muutunud Eestis põrguks.

Tänavust talupidajate konkurssi iseloomustades ütles talupidajate keskliidu juht Kaul Nurm, et talud on praegusele kriisile paremini vastu pidanud, sest nad on paindlikumad, tegelevad mitme asjaga ning on pere-ettevõtted, mistõttu püssi niisama lihtsalt põõsasse ei visata. Kui Eesti põllumajanduses toimub ühelt poolt spetsialiseerumine mingile kindlale nišile, siis peavad kriisiolukorras paremini vastu need, kes on oma tegevust hajutanud.

Võrumaa on talude poolest väga rikas, siin on tegutsevaid talusid rohkem kui mujal Eestis. Näiteks Kesk-Eestis on põllumajanduslik tootmine läinud suurte ettevõtete kätte. Üks näide: Järvamaal asuv Eesti üks suuremaid põllumajandusfirmasid OÜ Estonia haldab ligi 10 000 hektarit maad, sellest ainuüksi vilja all on ligi 5000 hektarit. Kui Estoniaga peaks midagi juhtuma, siis kohapeal sellele ostjaid ei leidu ning nõnda on see ettevõte kerge saak välismaistele tulijatele.

Näiteks hiinlased on käinud juba Eestis maad noolimas. ELile esitatud andmete järgi on Eestis 1,3 miljonit hektarit põllumaad, sellest kasutuses on 0,9 miljonit hektarit. Ülejäänud 400 000 hektarit on kasutuseta, näiteks võssa kasvanud, ja selle järele tunnevadki huvi hiinlased. Möödunudaastasel kohtumisel Eesti põllumajandusjuhtidega soovisid nad seda maad rentida, kuid neile tehti selgeks, et seda maad on väga raske kasutada. Pärast käisid hiinlased veel Poolas ja Ukrainas ning mõne aja pärast tuli uudis, et Hiina rentis Ukrainas 50 aastaks ligi kolm miljonit hektarit põllumaad. Hiinas nimelt on jätkuvalt probleeme oma rahva toitmisega ja riik näeb selle nimel vaeva. Nii on Hiina omale loonud isegi võimalused piima ja piimatoodete tootmiseks, mistõttu ei osteta Euroopast nii palju piima, kui esiotsa loodeti. 

ARVAMUS