JUHTKIRI Advendiaeg

Homme süüdatakse teine advendiküünal. Jõuludeni jääb veel kolm nädalat. Neljapäeval korraldas Eesti evangeelse luteri kiriku peapiiskop Urmas Viilma Tallinna piiskoplikus toomkirikus advendivastuvõtu ja esines mõtisklusega. Kirikujuht märkis, et muutuvas ajas on oluliselt laiemaks muutunud kiriku kohal olemise tähendus. Venemaa agressioon Ukraina vastu ei jätnud kirikut kõrvalseisjaks. Vastupidi, ulatati abikäsi ja pakuti reaalset abi. Peale kõige muu on partnerite ja koguduste toel eraldatud toetusteks 80 000 eurot, pool sellest on kulunud põgenike vastuvõtule Eestis, pool saadetud Ukrainasse partnerkiriku diakoonia organisatsioonile.

Viilma puudutas valusat tõdemust, et rahvaloenduse kohaselt ei pea 71 protsenti eestimaalastest ühtegi usku nii oluliseks, et mõnda neist südamelähedasemana nimetada. Kas siis advendiküünalde süütamine vastab rahva kultuurilistele ootustele? Miks me üldse tähistame riigipühadena kirikupühi, kui jätame koolis kristluse kui ühe mõjuvaima kultuurikomponendi uuele põlvkonnale piisavas mahus tutvustamata? Õiglane ja mõtlemapanev küsimus peapiiskopilt.

Advendiaeg on ligimestele mõtlemise aeg, sest paraku me argipäeva askeldustes sageli ei märka inimesi, kes on meie lähedal. Ehk nagu selgitas Viilma: heategemise vastuskäitumiseks ei ole mitte kurjad teod, vaid hea tegemata jätmine: silmade ja kõrvade sulgemine ning käte seljataha peitmine, et mitte sekkudes hoida oma turvalist erapooletust. Aga just ükskõiksus sillutab tee hukatusse.

Peapiiskop valutas südant nende tuhandete pärast, kes elavad suhtelise vaesuse piiril. „Kodutu võib olla ka inimene, kes elab kõigi mugavustega elamispinnal, kuid ta tunneb end võõrana,” kõneles peapiiskop. Mitte peavari esmalt, vaid vastuvõtmine, aktsepteerimine ja märkamine on olulised, järeldas Viilma, taunides moodi läinud nähtamatuks muutmist või „pildilt kustutamist”. Me kõik igatseme, et Eesti oleks kodu, kus meist hoolitakse, meid armastatakse, meiega arvestatakse, rõhutas kõneleja.

Advendiaeg on mõtlemiseks. Istudes ahju ees ja oodates, et äsja süüdatud halud kenasti tuld võtaksid, on hea hetk endaga aru pidamiseks. Alustuseks sobib e-kiriku portaalist lugeda seda, mis teedel liikusid peapiiskopi mõtted. Siis teeme ehk järgmisel aastal midagi teisiti, paremini.