Valitsus kinnitas neljapäeval seisukohad vastamaks Euroopa Komisjoni palkade läbipaistvuse suurendamise konsultatsioonile, märkides, et Eesti peab oluliseks naistele ja meestele võrdväärse töö eest võrdse palga maksmist. 

Eestis on  Euroopa Liidu suurim sooline palgalõhe. Uuringud näitavad, et palkade avalikustamine aitab kaasa selle vähenemisele ja toob kasu majandusele tervikuna. „Valitsus pidas oluliseks Euroopa Liidu liikmesriikides sama, võrdse ja võrdväärse töö eest naistele ja meestele võrdse palga maksmise nõude täitmist ning Euroopa Liidu algatuste koordineerimist selles küsimuses. Palkade läbipaistvus avaldab positiivset mõju töötajate rahuolule, organisatsiooni mainele, sellega kaasneb personali voolavuse vähenemine ning motivatsiooni ja tootlikkuse tõus,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Seetõttu pean oluliseks, et  astume vajalikke samme Eestis ning räägime Euroopa Liidu tasandil aktiivselt kaasa soolise palgalõhe vähendamise teemal.“

Eesti suure soolise palgalõhe põhjuste seas on laialt levinud individuaalsed palgaläbirääkimised, ametikohtade ning nende raames tehtava töö väärtuse vähene läbimõeldus ning palga määramise ühtsete aluste puudumine paljudes organisatsioonides. Näiteks enam kui kolmveerandis organisatsioonides ei olnud 2015. aastal  tehtud ametikohtade hindamist. Samal ajal viimase soolise võrdõiguslikkuse Eurobaromeetri uuringu andmetel toetab 57 protsenti Eesti töötajatest oma organisatsioonis keskmiste palkade soopõhist avaldamist ametikohtade lõikes.

Valitsus leidis, et palkade läbipaistvuse meetmete kokkuleppimisel on oluline arvesse võtta, et erineva suurusega organisatsioonidel on meetmete rakendamiseks erinevad võimalused ja võimekus. Samuti tuleb hinnata tegevustega kaasneva koormuse ja kulu ning saadava kasu tasakaalu. Eriti tähtis on, et eriti mikro- ja väikestele organisatsioonidele kehtestatavad nõuded ei oleks neile ebaproportsionaalselt koormavad. „Samas on ka selliseid palkade läbipaistvuse suurendamise meetmeid, mida on võimalik rakendada sõltumata organisatsiooni suurusest, näiteks töökuulutustes palkade või palgavahemike avaldamine,“ tõi minister Kiik näite.  

Valitsus on seisukohal, et riikidele peaks jääma otsustusvabadus meetmete elluviimise ja nende üle järelevalve korraldamisel. Eestis on võimalikeks järelevalveasutusteks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ning tööinspektsioon. Jätkuvalt tuleb soodustada ka vabatahtlike meetmete elluviimist ja toetada selles tööandjaid. Euroopa Komisjon võiks toetada digitööriistade väljatöötamist, mis aitaksid tagada meetmete elluviimise ühtlast kvaliteeti ning vähendada halduskoormust.

Liikmesriikidele suunatud konsultatsiooniga soovitakse saada riikidelt tagasisidet palkade läbipaistvuse suurendamise võimaluste kohta. Arvestades nii selle kui paralleelselt läbi viidud avaliku ning sotsiaalpartneritele suunatud konsultatsiooni tulemusi, plaanib Euroopa Komisjon juba selle aasta lõpus tulla välja palkade läbipaistvust käsitleva õigusliku algatuse ettepanekuga.