Eesti Energia turuanalüüsi strateegi Olavi Milleri sõnul ei pea elektri börsipaketi universaalteenuse vastu vahetanud kliendid enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis süsinikdioksiidi (CO2) hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab. 

Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 242,4 eurot megavatt-tunnist ehk 16,8 eurot kallim kui ülemöödunud nädalal. Kõige kallim hind oli reedel kell 20 hinnaga 592,95 eurot megavatt-tund ja kõige odavam neljapäeva öösel kell 3 hinnaga 12,66 eurot megavatt-tund. Keskmiselt oli elektri börsihind 7,5 protsenti kallim kui nädal varem, teatas Eesti Energia.

"Eesti sai möödunud nädalal teada universaalteenuse hinna. Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud tootmishind võib muutuda koos sisendhindade muutumisega ja nende sisendite üks olulisemaid ja kõikuvamaid komponente on CO2 hind. Seepärast tuleks vaadata, mis on CO2 hinna prognoos, et mõista, kuidas universaalteenuse hind võiks areneda," märkis Miller energiaturu ülevaates.

Kaubeldava CO2 kvoodi hind on tema sõnul alates eelmise aasta detsembrist liikunud enamasti vahemikus 75–95 eurot tonn. Möödunud nädalal langes keskmine CO2 hind  2,5 euro võrra oli 67,2 eurole tonnist ehk oli aasta lõikes pigem odav ja alla aasta keskmise hinna. 

Milleri sõnul on CO2 turu eripära see, et kvootide pakkumine turule ja seeläbi ka hinnakujundus on täielikult Euroopa Komisjoni kontrolli all. "Ka nõudlus on Euroopa kliimapoliitikast lähtuvalt tehislikult tekitatud. CO2 turg on seni olnud Euroopa kliimaeesmärkide saavutamiseks üks peamiseid ja efektiivsemaid tööriistu," lausus strateeg.

Lühiajaliselt tema sõnul hinda ei kontrollita ja turul on see tihti vägagi volatiilne olnud. Pikas vaates on hinnaprognoosi suund aga teada, sest see peegeldab Euroopa kliimaeesmärke ning nende saavutamiseks peab CO2 hind ülespoole minema. "Energiakriis on sellele trendile praegu pausi teinud, kuid Euroopa ei ole oma kliimaeesmärkidest loobunud," lisas Miller.

Tarbijatel, kellel on soodsalt fikseeritud hinnaga pikaajalised paketid, tuleks strateegi hinnangul kindlasti läbi mõelda, kas tasub mõni euro odavamale universaalteenusele üle minna. CO2 olulisel kallinemisel kandub hinnatõus üle ka universaalteenuse hinda.

"Euroopa Liidu energiaministrid jõudsid eelmisel nädalal kokkuleppele kõrge elektrihinna hüvitamise meetmetes. Meetmega seatakse riikidele kohustus vähendada tiputundidel elektritarbimist 5 protsendi võrra ning soovituslikult vähendada elektri kogunõudlust 10 protsenti. Samuti seatakse sissetuleku lagi 180 eurot megavatt-tunnilt kõigile elektritootjatele, kes ei kasuta gaasi," tõi Miller välja.

Samuti peavad fossiilkütuseid tootvad ettevõtted edaspidi tasuma kasumimaksu. "Eesti majandusministri sõnul Eesti seda põlevkiviõlitootjatele ei kehtesta ning elektritootjatel tuleb sissetuleku laest üle jääv raha riigieelarve asemel suunata roheinvesteeringutesse," vahendas strateeg.

Rahvusvaheline energiaagentuur (IEA) prognoosib Milleri sõnul järgmiseks aastaks Euroopasse praeguse rekordmadala gaasitarbimise jätkuvat vähenemist, mille peamiseks põhjuseks on Venemaa tarnesuuna kokkukuivamine ja sellest tingitud kõrge hind. "Kui tänavu on OECD Euroopa riikides tarbimine vähenenud 10 protsenti, siis järgmisel aastal kahaneb see IEA hinnangul veel 4 protsenti. Enim vähendab gaasitarbimist tööstussektor ja energiatootmine," sõnas strateeg.

Euroopa Liit ärgitab gaasitarbimist vabatahtlikult 15 protsendi võrra vähendama. Miller osutas siinkohal IEA hinnangule – kui seda ei tehta ja Venemaa oma veel toimivad gaasitarned üle Valgevene ja Ukraina peataks, võivad hoidlad veebruariks tühjeneda kriitilisele 5 protsendi tasemele ja hilise ning külma talve korral põhjustada häiringuid.

"Ehkki veeldatud maagaasi (LNG) importi on kõvasti suurendatud, tuleb tarbimist sellest sõltumata olulisel määral vähendada. Suurimate väljakutsete ees on Vene gaasilõksu jäänud riigid nagu Saksamaa, kus tarbimist tuleks viimase viie aasta keskmise võrdluses vähendada isegi viiendiku võrra. Seni on seda suutnud eeskätt tööstusettevõtted, kuid iseäranis keemiatööstuses tootmise peatamise hinnaga," tõdes ta.

Saksamaal on Milleri sõnul probleemiks aga eratarbijad ja väiksemad firmad, kes hoolimata ühiskondlikest sõnumitest suurendasid esimeste külmemate ilmade saabudes oma gaasitarbimist viimase viie aasta keskmisega võrreldes 14,5 protsenti. "Ärevuse kasvu näitab seegi, et kui varem arvati tõeliseks väljakutseks saavat külm talv, siis nüüd võib keskeurooplaste jaoks tõsised probleemid kaasa tuua ka tavapärane talv. Nii vaadatakse ilmateadet lootuses, et tänavu tali siiski taeva jääks," märkis strateeg.

Üllatunud ja murelikud pilgud pöörati tema sõnul aga Läänemerele, kus avastati ulatuslikud Venemaad ja Saksamaad ühendavate gaasitorude Nord Stream lekked. "Lekete tulemusel võivad tarned nende kaudu olla igaveseks lõppenud, kuna torudesse pääsev merevesi nad läbi roostetab. Gaasiturule sellest sündmusest suurt mõju ei olnud, kuna gaasi sealtkaudu Venemaalt Euroopasse mõnda aega enam ei tulnud. Küll on aga tegemist ühe Läänemere viimse aja suurima keskkonnaõnnetusega, milleks tundub, et keegi valmis ei olnud," nentis Miller.

Õhku paiskunud metaan on strateegi sõnul lähema 20 aasta jooksul 80 korda ohtlikum kasvuhoonegaas, kui selle põletamisel tekkiv CO2. "Lekete põhjused ei ole veel teada, kuid kuna need põhjustanud plahvatustes kahtlustatakse Venemaa sabotaaži, tugevdas praegu Euroopat maagaasiga varustav Norra koos NATO liitlastega oluliselt valvet oma torujuhtmete piirkonnas. Nii on Venemaa sõda Euroopa vastu jõudnud uude ja ohtlikku etappi," ütles Miller.

Strateeg tõi välja, et Gazprom lisas Euroopa energiakriisile eelmisel nädalal veel ühe peatüki, peatades tarned Itaaliasse. "Varem kuni 40 protsenti gaasist Venemaalt importinud Itaalia on sõltuvust Põhja-Aafrika riikide abil jõuliselt vähendanud ja peaks uue olukorraga toime tulema. Võrreldes aasta algusega on gaasitarned Venemaalt Euroopasse vähenenud üle kuue korra. Ka Itaalia saatis pärast Nord Streami lekke avastamist mereväe oma torujuhtmeid valvama," lisas Miller.

Nädala keskmine gaasi hind oli Eesti Energia andmetel 188,7 eurot megavatt-tund, mis on 0,8 eurot kallim võrreldes nädal varasemaga. Pärast Nord Streami gaasitorude plahvatuste tagajärjel neljast kohast tugevasti lekkima hakkamist tõusis gaasi hind märgatavalt, 33,4 eurot megavat-tunnist. Hind tõusis ainult kaks päeva ja hakkas langema juba neljapäeval, kuna fundamentaalne tarneolukord tegelikult ei muutunud: turg ei ole arvestanud selleks talveks Nords Streami kaudu Venemaalt tuleva gaasiga.

Hinda aitasid Milleri sõnul alla tuua ka Euroopa Liidu ja liikmesriikide valitsusjuhtide lubadused tulla sel nädalal välja uute energiakriisi leevendusmeetmetega. Muu hulgas pole laualt maas mõte kehtestada gaasi hulgihinna lagi, kuigi sellest gaasi juurde ei tekiks.

Üha uusi hoiatusi kostub strateegi sõnul Euroopa põllumajandussektorist. Väetisetootjad sulgevad kõrge gaasihinna tõttu tehaseid, sest just odav Vene maagaas on seni olnud lämmastikväetiste tootmise sisendiks. Nüüd peavad põllumehed otsima hädalahendusi, sest talumatult kallid on nii väetised kui energia.

"Selgituseks olgu märgitud, et umbes 80 protsenti tööstuslikult toodetud ammoniaagist kasutatakse väetistes. Kui 2021. aasta hakul maksis tonn ammoniaaki alla 300 dollari, siis praegune hind on üle 1300 dollari," tõdes ta.

Naftariike ühendav organisatsioon OPEC kaalub Milleri sõnul tootmise vähendamist 1 miljoni barreli võrra päevas, sest barreli hind langes eelmisel nädalal 82 dollarini. "Otsust on oodata sel kolmapäeval. Hiina teatas möödunud nädalal, et suurendab naftatoodete eksporti 15 miljoni tonni võrra, mis on tingitud soovist turgutada koroonapandeemiast räsitud majandust," analüüsis strateeg.

Läänemere piirkonnast vahendab Miller ka positiivseid uudiseid. "Nimelt teatasid Rootsi tuuleenergia arendaja OX2 AB ja investeerimisfirma Alandsbanken Fondbolag, et plaanivad Ahvenamaa juurde rajada kaks meretuuleparki, mis tervikuna oleks 9000-megavatise võimsusega maailma suurimad omataolised. Investeeringu suuruseks hinnatakse enam kui 20 miljardit eurot ja investeerimisotsust planeeritakse 2025. või 2026. aastasse," lausus strateeg.

Juba aastaks 2024 on eesmärk 1500 megavatti tuulevõimsust turule juurde tuua, millest oleks Milleri sõnul ka Eesti hinnale juba tuntav mõju. "Rohkem tuuleenergiat vähendab ka sõltuvust Venemaa gaasilõksust, kuna Baltikumi ja Soome gaasijaamasid peaks siis harvem käima panema ja kallist gaasi jaguks kauemaks," selgitas ta.

Euroopa suurim tuumareaktor, Soomes asuv Olkiluoto 3 saavutas möödunud nädala keskel maksimaalse tootmisvõimsuse 1600 megavatti. Jaam on Milleri sõnul endiselt testimisfaasis, tavapärases rütmis energiatootmise algus on planeeritud detsembrisse. Olkiluoto kolm tuumajaama toodavad nüüd 40 protsenti Soome elektrist.

"Norra teatas aga, et suurendab naftaeksporti Euroopa rafineerimistehastesse, et aidata asendada Venemaalt meritsi tarnitavat naftat pärast seda, kui sellele detsembri alguses rakenduvad sanktsioonid," tõi Miller olulistest sündmustest lisaks välja.

Narva jaamadest oli Eesti Energia andmetel eelmisel nädalal saadaval keskmiselt 732 megavatti. Alanud töönädala lõpuni on turult eemal pikalt planeeritud aastahoolduses olev Eesti Elektrijaama kolmas plokk, esmaspäevast läks sarnasesse hooldusesse Auvere elektrijaam, mis on tagasi rivis 18. novembril.

Elektri hind kujuneb börsil iga tunni kohta sõltuvalt selle tunni tootmisvõimekusest ja tarbijate nõudlusest ning riikidevahelistest ülekandevõimsuste piirangutest.

Turuülevaate on koostanud Eesti Energia parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina.