Võrreldes ülemöödunud aastaga oli 2023. aastal äikest kümnendiku võrra rohkem, selgub keskkonnaagentuuri ülevaatest.

2023. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 24 390 pilv-maa välku. See on ligi kümnendiku võrra vähem kui perioodi 2005-2022 keskmine, milleks on üle 27 000 pilv-maa välgu.

Välkude jaotust kuude kaupa iseloomustab hästi Eestile omane juuli ja augusti kõrge pilv-maa välkude arv. 2023. aastal oli hooaja kõige äikeselisem kuu august. Möödunud aastatega, mil juuni oli kõige äikeselisem kuu, oli 2023. aastal juunis pigem vähe äikest, moodustades kõikidest pilv-maa välkudest ligi 16 protsenti 3576 välguga. Juulis ja augustis oli välke vastavalt 5984 ja 12 784. Seega üle poole kogu 2023. aasta pilv-maa välkudest registreeriti augustis. Kuus protsenti välgulöökidest esines septembris, kui välke oli 1524.

2023. aasta pilv-maa välkude ruumilises jaotuses on näha, et enim lõi välku Kagu-Eestis ning Pärnumaal suunaga üle Kesk-Eesti Ida-Virumaa poole. Vähem oli äikest Loode-Eesti kandis ja põhjarannikul.

Kogu Eesti peale oli 2023. aasta äikesehooajal kokku 82 äikesepäeva, mis on pikaajalisest keskmisest 15 päeva võrra rohkem. Sarnaselt pilv-maa välkude ruumilisest jaotusest oli ka äikesepäevi kõige rohkem just Kagu-Eestis ja Pärnumaal suunaga üle Kesk-Eesti Ida-Virumaa poole. Vähem oli äikesepäevi Põhja-Eestis ja saartel.

Linnade arvestuses oli mullu kõige rohkem äikest Võru ümbruses(945 pilv-maa välguga ja Otepää kandis 913 välguga. Märkimisväärselt oli äikest ka Pärnu ja Põlva kandis, vastavalt 853 ja 838 pilv-maa välku. Kõige vähem esines äikest Paldiski, kus oli vaid 167 pilv-maa välku, ja Lihulas 169 välguga.