Menu

.      

Valitsus kiidab heaks õppimiskohustuse ea tõstmise

  • Kirjutas BNS

Valitsus kiidab heaks õppimiskohustuse ea tõstmise

Valitsusel on plaanis neljapäeval heaks kiita eelnõu, mille kohaselt asendatakse koolikohustuse mõiste õppimiskohustusega, mis algab seitsmendast eluaastast ja kestab 18-aastaseks saamiseni.

Õppimiskohustuse ea tõstmine tähendab kohustust jätkata õpinguid ka pärast põhihariduse omandamist. Praegu kehtib koolikohustus kuni põhihariduse omandamiseni või 17. eluaastani.

Täpsustatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse, samuti vanemate rolli õppimiskohustuse täitmisel. Näiteks peab riik tagama kohad ettevalmistavas õppes neile noortele, kes kas keeleoskuse või muude õpilünkade tõttu pole valmis jätkama õppimist kesk- või kutseharidusõppes. Kohalikul omavalitsusel (KOV) tuleb tuvastada noored, kes õppimiskohustust ei täida, uurida selle põhjuseid ning leida sobivad lahendused. Kui kooli rakendatav tugi ei ole piisav, tuleb koolil pöörduda samuti KOV-i poole. Lapsevanema ülesanne on õppimiskohustuse täitmise tagamine ja lapse põhihariduse järgse õpitee kavandamise protsessis osalemine.

Eelnõu järgi tehakse muudatusi kutseharidussüsteemis eelkõige õppe paindlikkuse suurendamiseks, näiteks kasvab kutsekeskharidusõppes üldharidusõpingute osakaal ning valikuvõimaluste tegemine õpingute vältel. Paindlike õpiteede rakendumiseks luuakse selgem alus ka üldharidusõpingutesse mitteformaalõppe lõimimiseks, mis võimaldab õppesse siduda nt üksikuid kutse- või kõrgharidusmooduleid. Kooli pidaja otsusel saab kutseõppeasutuses edaspidi viia läbi üldharidusõpet lisaks mittestatsionaarsele õppevormile ka statsionaarses õppevormis, näiteks hariduskeskuses.

Eelnõuga piiratakse täiskasvanute tasuta korduvõpet kutseõppe tasemeõppes sarnaselt kõrgharidusõppega, näiteks ei saa inimene enam tasuta õppida kui ta juba on vastu võetud tasuta kutseõppe või kõrgharidusõppe kohale või eelneva viie aasta jooksul lõpetanud tasuta kutseõppe.

Eelnõu rakendamise kogumõju riigieelarvele 2028. aastaks on 6,2 miljonit eurot, sealhulgas kolm miljonit ettevalmistava õppe rakendamiseks 600 õpilasele ning 3,2 miljonit 3200 kutsekeskhariduse õpilase jätkamiseks neljandal aastal. Alates 2029. aastast on eelnõu mõju eelarvele 12,7 miljonit eurot, sealhulgas kolm miljonit ettevalmistava õppe kulu ning 9,7 miljonit kutsekeskhariduse nelja-aastase õppe jaoks. Sellest summast lisavajadus riigieelarvest 2028. aastal on 3,2 miljonit eurot ning 2029. aastast 9,7 miljonit eurot.

Lisavajaduse tingib ühe õppeaasta lisandumine kutsekeskharidusõppesse, mis praegu on valdavalt kolmeaastane. Kulu pole progresseeruv ehk jääb järgnevatel aastatel samasse suurusjärku. Õppimiskohustuse rakendamiseks kavandatakse vahendid valdavas osas ka ESF+ meetme vahenditest kokku 4 162 316 euro ulatuses. KOV-idele kulusid muudatustega otseselt ei kaasne. KOVid saavad taotleda toetust Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meetmest, mille eesmärk on suurendada mittetöötavate 16–29-aastaste noorte tööalast konkurentsivõimet ja nad tööle aidata või haridussüsteemi lõimida.

Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2025. aasta 1. septembril ehk õppimiskohustusega seonduvad muudatused hakkavad kehtima kõigile 2026. aastal põhikooli lõpetajatele.

20 PÄEVA ENIMLOETUD