Pärast kahe suure objekti, Võru riigigümnaasiumi ning Väimelas asuva puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse hoonete valmimist on loodud tingimused koondada Võru ümber piisavalt palju uusi teadmisi, et kogu piirkonnale elu sisse puhuda.

Võrul pole olnud kerge. Vaid mõned aastad pärast Eesti iseseisvuse taastamist hukkusid linna eestvedajad – juhid ja ettevõtjad Estonia laevaõnnetuses. Paljud on hiljem tunnistanud, et õnnetus, millest möödub homme 20 aastat, andis linna arengule suure löögi, millest pole tänaseni päriselt toibutud.

Saatus on andnud Võrule arenemiseks teise võimaluse. Ühelt poolt oli Eston Kohvri röövimine Meremäe metsade vahelt suur õnnetus, teiselt poolt aitab see sündmus pöörata rohkem tähelepanu elu-olule Kagu-Eestis. Üks näide tähelepanust on kasvõi valitsusjuht Taavi Rõivase visiit Võrumaale käesoleval nädalal ja uus planeeritud visiit järgmisel nädalal. Valitsus on juba otsustanud panustada piiri äärde Piusa kordoni ehitusse ja piiri väljaehitamisse. Investeeringu maht ulatub nelja-viie miljoni euroni, mis toob Kagu-Eestisse, sealhulgas Võrumaale, nii töökohti kui ka turvalisema elukeskkonna. Valitsuse suund on õige – Eesti-suguses väikses riigis peaks olema igale kodanikule igas nurgas tagatud võrdselt hea ja turvaline elukeskkond.

Tähelepanu pööramist Eesti piirialadele saab ainult tervitada. Eestis levinud senine suund, kus Tallinnal ja selle ümbrusel on lastud takistamatult paisuda, on toonud kaasa moonutused, millega keegi rahul pole. Tallinlased pole rahul sellega, et linn on liiga täis ehitatud, tipptunni ajal kulub tunde liiklusummikutes ja lapsi pole võimalik kohapuudusel lasteaeda panna. Kagu-Eesti elanikud seevastu ei saa elamist sisse seada, sest elanike väljavoolu tõttu kukuvad kinnisvara hinnad ja ükski pank ei anna langeval turul laenu. Tekkinud on surnud ring, kust inimesed nii Tallinnas kui ka mujal Eestis ei suuda iseseisvalt välja rabeleda. Lahendamiseks on vaja plaani ja valitsuse toetust.