Võru linnavalitsuse ja haigla omavaheline kemplemine tervisekeskuse küsimuses on viinud olukorrani, kus tervisekeskust ei pruugi Võrru üldse tulla.
Kantuna missioonitundest soovis tervisekeskuse Võru linna rajada Lõuna-Eesti haigla. Haiglal otsest kohustust keskust rajada ei ole, aga kuivõrd valdkond on sama ning haigla soovib keskuse juurde oma röntgenit, laborit ja kiirabipunkti, siis on haigla samm loogiline. Võru linnavalitsus, õigemini linnavalitsuse uus koosseis, kriipsutas aga haigla plaani kategooriliselt maha. Otse öelduna – abilinnapea Kalev Ilves nägi tervisekeskuse rajamise taga kahtlast skeemi, kus haigla rajab riigi raha eest Võru Tarbijate Ühistule Maksimarketi taha parkla. Sellist asja ei saanud lasta sündida. Kogenud politseitöötajana astus Ilves võitlusse kahe suure oletatava pätiga ja tõkestas sellega tema arvates kuritegeliku olukorra.
Kalev Ilvese sangarlikku võitlust Võru pättidega võib ühelt poolt tervitada, aga teisalt tuleb silmas pidada, et asjaga liiale ei mindaks. Ilves peaks meeles pidama, et ta ei ole enam politsei- ega vanglaametnik, vaid linnavalitsuse liige, rahva teener. Kui politseinikuna võib ta veel teatud hädaolukorras lubada nii-öelda puusalt tulistamist, siis rahva teenrina mitte kunagi. Tema otsustest sõltuvad sajad ja tuhanded inimelud ning -saatused. Kui selleks on alust, peaks pättidega tegelema politseitöötajad, aga sedagi ainult koostöös prokuratuuri ja kohtuga. Meeles tuleb pidada ka seda, et kõik, kes midagi teevad, ei ole kohe pätid. Näiteks Lõuna-Eesti haigla ja Võru Tarbijate Ühistu, keda Ilves vandenõus kahtlustab, on Võrumaa ühed suuremad tööandjad. Võitlusse asumine nende asutustega, liiati veel politsei ja prokuratuuriga asja kooskõlastamata, võib lõpuks viia kurbade tagajärgedeni.
Kurvad tagajärjed ongi käes. Võru linn ei lasknud haiglal projektiga edasi minna, mistõttu on haigla tervisekeskuse rajamisest loobunud. Linn ise ei ole asjaga samuti edasi läinud, mis tähendab, et Võrru võib tervisekeskus üldse tegemata jääda.{fcomment}