FOTOD Selgus punamonumentide saatus

Riigikantselei juures tegutsev punamonumentide töörühm kaardistas kokku 322 monumenti, millest eemaldada või asendada tuleks 244. Praeguseks on neist juba eemaldatud 56.

Neutraalseks hindas töörühm 74 monumenti. Neli monumenti vajavad eraldi käsitlust ning need asuvad kaitseväe kalmistul ja Maarjamäel.

322 monumendist on sõjahaud+mälestisi 213, sõjahaud+kunstimälestisi kaks, mälestusmärke 96, mälestustahvleid viis ja muid monumente kuus.

Neist munitsipaalomandis on 163, riigiomandis 60, eraomandis 87, segaomandis viis, riigi- ja munitsipaalomandis ühiselt üks (Maarjamäe kompleks) ning kuue puhul on omand veel selgitamisel.

Armu anti Saaremaa Tehumardi memoriaalile ja seal olevale teises maailmasõjas hukkunute ühishauale (330 maetut), et need tuleks säilitada.

„Matti Variku ja Allan Murdmaa teise maailmasõja lahingupaiga tähise lahendusel on väga kõrge kunstiline väärtus. Tehumardi memoriaal on oluline modernistlik monument, mis tuleks kogu ümbritseva maastikulahendusega säilitada ja korrastada. Memoriaali ja ühishaua kujundus moodustab ühtse tervikliku arhitektuurse ja kunstilise lahenduse. Omanikul soovitame kaaluda memoriaalil oleva tekstiga plaadi väljavahetamist,” on öeldud komisjoni järeldustes, mida vahendas ERR.

Tallinnas asuva Maarjamäe memoriaali kohta jättis aga töörühm hinnangu andmata ja leidis, et kompleksi terviku hindamiseks peaks võimaluse korral toimuma avalik diskussioon, mille käigus saaks kompleksi tulevikule ka alternatiivseid lahendusi välja pakkuda. Maarjamäe puhul ei saa mööda vaadata sellest, et tegemist on Saksa sõjaväe rüüstatud kalmistuga, kuhu on maetud ka Eesti sõjaväelasi.

Ajaloolaste töörühma juht ajaloodoktor Meelis Maripuu pidas vajalikuks konsulteerimist Saksa sõjahaudade hooldeliiduga, et saada teada nende arvamus.

Tallinna kaitsmisel osalenud ning Tallinna nime kandvate Punaarmee väeosade mälestusmärgid võib Maarjamäe kompleksi terviku käsitlemisest eraldada ning need tuleb eemaldada, oli komisjoni otsus ning see on juba ellu viidud.

Töörühm hindas ka pronkssõdurit, mis püstitati Tõnismäele 1947. aastal ja mis viidi 2007. aastal üle kaitseväe kalmistule. Töörühma hinnang oli, et praegu jätavad komisjoni liikmed kaitseväekalmistul asuvate monumentide osas hinnangu kujundamata, kuna see vajaks tervikliku kontseptsioonina laiemat ühiskondlikku arutelu.

Pressikonverentsil öeldi, et osa punamonumente viiakse ilmselt muuseumidesse, kuid enamik utiliseeritakse.

Punamonumentide komisjoni esimees Asko Kivinuk ütles „Aktuaalsele kaamerale”, et monumente hakatakse eemaldama esimesel võimalusel ning sõjaohvrite säilmed maetakse koostöös kohalike omavalitsustega lähimale kalmistule.

Ühtlasi töötas komisjon välja neutraalse hauatähise koos selle juurde kuuluva tekstiga „Teise maailmasõja ohvrid”.

Töörühma koosseis on salastatud ja see ei saanud avalikkusele teatavaks kokkuvõtte valmimise järel ega pressikonverentsi käigus.

Võrumaa Teataja avaldab Võru maakonnas kaardistatud punamonumendid ja otsused nende kohta.