Menu

.      

Kas Võru linnavalitsus toetab waldorflasteaia loomise ideed?

Johannese kool ja lasteaed Rosmal (pildil) on Eesti vanim waldorf-pedagoogikal põhinev õppeasutus ning on omataoliste seas Võrule praegu lähim. Kool loodi 1989. aastal kodanikualgatusena Johannes Käisi sünnipaigas Põlva külje all Rosmal. Praegu õpib seal 45 õpilast ja lasteaias käib 28 last kokku 11 omavalitsusest (Põlva-, Võru, Valga- ja Tartumaalt). Kooli/lasteaeda on vaatamas käinud ka proua Evelin Ilves ja selle igati heaks kiitnud. Foto: MARGARETA PALGIUUS LASTEAED • Möödunud laupäeval sai Võrumaa Teatajast lugeda, et Võrru plaanitakse rajada waldorflasteaed. Oli teada, et paari päeva pärast tuleb vastav teema ka linnavalitsuses arutusele. Nüüdseks on esimene kohtumine asja suhtes peetud. Mida otsustati?

„Volikogu esimees ja linnapea toetasid lasteaia loomise mõtet ning esimesel kohtumisel lepiti kokku, et linn teeb koostööd lasteaia loomise algatusrühmaga. Ruumidest praegu täpsemalt ei räägitud, räägiti pigem koostööst, arutati põhjalikult lasteaia sisu poolt ja valmisolekut toetada waldorflasteaia rajamist Võru linna. Loodame, et kohalik kogukond tunneb selle vastu suurt huvi,” andis Võru linnavalitsuse avalike suhete spetsialist Marianne Mett esmaspäeva pärastlõunal Võrumaa Teatajale tagasisidet waldorflasteaia loomise teemalisest arutelust.

Väike uurimus

Jah, eks huvi ole oluline, et miski teoks saaks, kuid selleks, et kellelgi millegi vastu huvi saaks tekkida, peaks ka asjast piisavalt teadma. Kui palju meie rahvas waldorflasteaiast teab? Korraldasime väikese online-uurimuse, kus 50-lt suvaliselt inimestelt, kellest enamik juhtusid olema juba lapsevanemad ja kelle keskmine vanus oli 30 aastat, küsiti vastaval teemal küsimusi ning tulemused olid järgnevad: 1) peaaegu pooled ei tea waldorflasteaia olemusest mitte midagi ja pole sellest kuulnudki; 2) üheksa vastanut paneks lapse waldorflasteaeda, kümme mitte, 17 teeks seda võib-olla; kui piirkonnas oleks waldorflasteaed olemas, paneks see võib-olla-seisukohale juba peaaegu poole suurema hulga inimesi; 3) waldorflasteaia kohta öeldi muu hulgas näiteks järgmist:
• see on lasteaed, kus pakutakse korralikku ja kvaliteetset toitu;

• see on lasteaed, kus pole tavalasteaedadele omast niinimetatud konveiersüsteemi;

• arvan, et waldorflasteaias on rühmad väiksemad kui tavalasteaedades ja see on ainult positiivne, sest siis jõuavad õpetajad lastega piisavalt tegeleda;

• mulle meeldib waldorfpedagoogika, kuid üks asi, mis mind selle juures väga häirib, on seal valitsev vaimsus – need altarid, need sisse programeeritavad arusaamad elust, mida peaks edasi andma lapsevanem …;

• käisin just ühte waldorflasteaeda vaatamas – looduslähedus, lapsekesksus on kaunis, aga usun, et juba paljud nii-öelda „tavalasteaiad” kasutavad steinerpedagoogika põhimõtteid ja selleks pole eri lasteaeda vaja; waldorflasteaia reklaam mõjub veenvalt, kuid praktikas paistab see lasteaed midagi muud kui jutu järgi – tundub, et waldorflasteaedadesse pannakse nii-öelda erivajadusega lapsi, kellele sobib väiksem kollektiiv ja nii-öelda vaba tahtmise kasutamine, samuti neid lapsi, keda vanemad peavad indigolasteks ning kellel puuduvad igasugu keelud ja piirid;

• waldorfpedagoogika meeldib mulle, kuid waldorflasteaia puhul häiriks mind see, et sisuliselt oleks tegemist eralasteaiaga;

• paneksin oma lapsed waldorflasteaeda, kuna seal ei panda lapsi „kastidesse”, vaid lastakse neil oma rütmis end väljendada (täpne sõnastus – toim);

• ma ei oska öelda, kas paneksin oma lapse waldorflasteaeda, sest selle kohta on liiga vähe infot levinud;

• olen erialalt lasteaiaõpetaja, kooli ajal käisin waldorfsuunitlusega lasteaias praktikal, mille eesmärk oli aru saada laste arendamise ja kasvatamise teistsugustest moodustest – oli väga huvitav ja võimalusel paneksin lapse just waldorflasteaeda – meeldib just see, et seal toimub laste arendamine läbi mängu.

Küsitluses osalenud inimestest 26-l on peres üks või mitu last, kes käib/käivad lasteaias, 24-l mitte. Ühel vastanute seast ongi laps juba waldorflasteaias. Enamik vastanutest, nagu öeldud, ei tea aga waldorflasteaedadest midagi ja nende seas on ka neid, kes ei jaga waldorf- ehk steinerpedagoogika vaateid või arvavad, et selle elluviimine Eestis ei toimi. Kahe küsitlusele vastanud inimese peres kasvab lapsi, kes käivad eralasteaias.

Jäi mulje, et waldorflasteaedade kohta on liiga vähe infot levinud ja enamus uurimuses osalenud inimestest vajaksid selle kohta rohkem teavet. Vähene teadmine on ka põhjus, miks suur hulk vastanutest ei oska öelda, kas paneksid võimalusel oma lapse waldorflasteaeda.

LOE VEEL

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD