Riigikogulane vastab põllumeeste toetuseks kogutavate allkirjade kohta

KÜSIMUS–VASTUS • Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Põllumeeste Keskliit alustasid möödunud nädalal toidukaupluste kettides toetusallkirjade kogumist Eesti, Läti ja Leedu põllumeeste vabaühenduste ühisdeklaratsioonile, milles nõutakse põllumajandustoetuste võrdsustamist Euroopa Liidus uuel eelarveperioodil.

Küsisime Kagu-Eestist valitud Riigikogu saadikutelt, kuidas nad suhtuvad sellesse aktsiooni ja kas see aitaks kaasa kohalike toiduainete hinna langetamisele. Täpsemalt olid küsimused sõnastatud nii: 1. Kuidas suhtute põllumeeste toetuseks allkirjade kogumisse, et Balti põllumeeste toetused võrdsustataks Euroopa keskmisega? 2. Kuivõrd toetused võimaldavad Eestis müüa välismaiseid põllumajandussaadusi märksa odavamalt, siis kas toetuste võrdsustamine aitaks kaasa kohalike toiduainete hinna langetamisele ja seeläbi nende konkurentsivõime tõstmisele Balti riikides, sealhulgas Eestis?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Valdo Randpere (Reformierakond): Suhtun sellesse aktsiooni positiivselt, aga ei usu väga selle edukusse, kuna sellise väga kiire võrdsustamise vastu on suured riigid, kellele see tähendaks jälle toetuste vähenemist. Kuna need samad riigid on ka netomaksjad, siis on nende häälel suur kaal. Selge on see, et need toetused tuleksid põllumeestele kasuks. Kas ka tarbijatele – ei julge lubada. Minu arvates oleks tarbijatele parim lahendus see, kui selliseid toetusi Euroopa Liidus üldse ei makstaks ning kui toimiksid turu- ja konkurentsi reeglid.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Suhtun toetusallkirjade kogumisse hästi positiivselt. Selles osas on hea võimalus näidata Balti riikide ühtsust. Kahjuks Euroopa Liiduga liitumisel ei suudetud põllumeestele õiglasi toetusi välja võidelda ja nüüd on nad turu konkurentsis ebavõrdses olukorras.

Otse loomulikult on nende riikide põllumeestel eelis, kelle põllumajandustoetused on kõrgemad kui eesti põllumehel, sest nad saavad odavama hinnaga toodangut turustada. Kui meie põllumeeste toetuse summad võrdsustuksid Euroopa Liidu keskmisega, siis saaksime ka tarbida odavamaid toiduaineid, kuid karta on, et 2013. aasta otsetoetused jäävad veel väiksemaks, kui on toetused sellel aastal.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Euroopa Liiduga liitudes leppisime liitumislepingus kokku, et põllumajandustoetused ühtlustatakse. Sellest plaanist ei ole loobutud, aga plaanide elluviimise tempo ei rahulda meie põllumehi. Ja õigusega, sest ühisel turul tegutsedes peavad ka võimalused võrdsed olema ja kindlasti mitte diskrimineerivad. Seepärast toetan igati põllumeeste põhjendatud nõudmisi.

Toetuste võrdsustamine tõstaks kindlasti meie põllumeeste konkurentsivõimet. Aga on ka selge, et otsetoetuste kasv tõstab põllumaa hinda ja selle rentimine tootmiseks muutub kallimaks. Kasvavad palgad ja vaevalt ka muude sisendite hind langema hakkab. Seega ei tohi jääda lootma pelgalt toetuste kasvule, vaid peab jätkama pingutusi tootmise senisest veelgi efektiivsemaks muutmiseks.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Mina suhtun põllumeeste toetusallkirjade kogumisse väga poolehoidvalt ja põhiliselt kahel põhjusel. Esiteks seepärast, et ehk aitab tõesti Baltimaade ühisaktsioon kaasa põllumajandustoetuste tõstmisele Eesti, Läti ja Leedu põllumeeste tarvis. Teiseks näen selles aktsioonis suurt ühtekuuluvustunde väljendust. Pärast 1989. aasta Balti ketti pole kolme riigi koostöö eriti tulemuslik olnud. Kui nüüd allkirjade kogumine edukalt läheb, annaks see hea signaali, et koostöö ja ühistegevus on võimalik. Kahjuks on ühistegevus Eestis lapsekingades ja edukas aktsioon toetuste tõstmiseks aitaks ehk kaasa ühistulise mõtteviisi levikule.

2. Ma ei usu, et uute toetuste rakendamine aitaks kaasa kohalike toiduainete hindade alanemisele. Inimese ahnus, eriti kaupmeeste oma, on ammuilma tuntud asi ja keegi niisama lihtsalt hindu alla laskma ei hakka. Elades kapitalismis ja turumajanduses tuleb harjuda lõpmatu hinnatõusuga. See süsteem ongi üles ehitatud tarbija hinnatundlikkuse piiri kompamisele ja võimaliku maksimaalse hinna saamisele. Loota, et tootja või vahendaja puhtast inimlikkusest hindu mõõdukal tasemel püüaks hoida, on utoopia. Lisandväärtus on tarvis maksimaalselt kätte saada. Nagu mitmed Eesti põllumehed on öelnud, võiks tegelikult kõik põllumajandustoetused kõikidel riikidel tühistada ja lasta vabaturul möllata. Kokkuvõttes tõusevad hinnad nagunii.

Inara Luigas (MTÜ Demokraadid): Loogiliselt peaks see ju nii olema, et kui põllumeestele on ette nähtud toetused, siis peavad need toetused olema samad ka Balti riikides. Ent kuna see nii pole, toetan loomulikult allkirjade kogumist. Loodan, et sellised aktsioonid annavad tõsise signaali protestimeelsest olukorrast ja et põllumehi võetakse ka kuulda.

Toetuste võrdsustamine peaks kohalike toiduainete hindu langetama. Seda eeldavadki toetused. Kuid kas hinnad ka tegelikult langevad, ei oska öelda. Eks põllumehed otsustavad ise, kui palju nad kasumist loobuda soovivad.

Rein Randver (SDE): Meie Euroopa Liidu keskmisest madalamad otsetoetused ei ole ühisel turul kuidagi õigustatud. Ühine turg eeldab ka ühiseid reegleid. Otseselt avaldab madalam toetuste tase mõju majandamistingimustele. Masinad, kütus, seemned ja veel paljud sisendid on põllumeestele samade hindadega kõikjal Euroopas. Praeguse info põhjal ei jõua meie põllumeeste otsetoetused ka 2019. aastaks Euroopa Liidu keskmisele tasemele.

Otsetoetuste võrdsustamine võimaldaks põllumajanduses tegutseda jätkusuutlikult ja olla toiduainete turul konkurentsis. Mina toetan meie põllumeeste nõudmisi, mis on ju maaeluga väga seotud.

Urmas Klaas (Reformierakond): Toetusallkirjade kogumisse suhtun positiivselt. Leian, et Eesti põllumehi tuleb kohelda solidaarselt Prantsusmaa või Saksamaa kolleegidega. Olen kogu aeg öelnud, et toetused olgu võimalikult ühesugused või ärgu olgu neid üldse – süsteem peab olema ühesugune. Mis puutub toiduainete hindade langemisse, juhul kui toetused võrdsustuvad, siis seda ma ei usu. Euroopa praktika näitab, et kõrgemad toetused toovad kaasa kõrgemad rendihinnad ja teiste sisendite hinnatõusu. Tarbija jaoks ma suurt võitu ei näe.

Ülo Tulik (IRL): Põllumeeste toetuseks allkirjade kogumist pean väga vajalikuks. Sellest saab hea argument läbirääkimiste protsessis, kus meie sooviks on toetuste ühtlustamine teiste riikidega, kellega me ühises liidus oleme. Mulle tundub, et selles küsimuses on võimalik edu saavutada siis, kui kõik need riigid, kes on analoogses olukorras, koonduvad ühise eesmärgi nimel. Tean, et läbirääkimised põllumajandusministri eestvedamisel käivad ja ka president Ilves on teema mitmel tähtsal kokkusaamisel lauale toonud. Usun, et see esialgne tähtaeg, mis oli meile toetuste ühtlustamiseks antud (selleks oli aasta 2028), nihkub vähemalt kümnekonna aasta võrra ettepoole ja esimesed sammud selles suunas astutakse juba lähiajal.

Toetuste ühtlustamine aitab kindlasti kaasa konkurentsivõime tõstmisele ja seda mitte ainult Balti riikides, vaid ka kõigis teistes riikides. Kas see nüüd kohalike toiduainete hindu alandab, sõltub ikkagi sellest, kui nõutud see toiduaine turul on ja hinna määrab ikkagi päeva lõpuks turg. Kui seda toodangut on võimalik mõnes teises riigis kallimalt müüa, siis kauba omanik seda kindlasti ka teeb ja sageli võime tõdeda fakti, et kui ettevõtja leiab oma toodangule hea turu väljaspool oma riiki, siis tõuseb selle toodangu hind ka selles riigis, kus see toodetud on.

Kalvi Kõva (SDE): Suhtun suure austusega Balti riikide põllumeeste, parlamentide maaelukomisjonide ja põllumajandusministrite ühistesse jõupingutustesse ÜPP võrdsustamise suunas. Kõik aktsioonid, kohtumised, läbirääkimised, survemeetmed, kaasa arvatud antud allkirjade kogumine aitavad sammukese ligemale ühise eesmärgi saavutamisele. 25.–26. juunil Brüsselis toimuval maaelu komisjoni esimeeste kohtumisel toon oma kõnes kindlasti antud allkirjade kogumist esile kui positiivset sammu Balti põllumeeste kannatuse katkemise kontekstis ebavõrdsetes konkurentsitingimustes Euroopa Liidus. Oma allkirja olen juba andnud.

Vaieldamatult on Euroopa Liidu otsetoetuste tase otseses seoses kodumaise toidu hinnatasemega kaubalettidel.

Priit Sibul (IRL): Üks on kindel – oma õiguste eest tuleb seista. Kui me ise enda eest ei seisa, siis ei ole mõtet loota, et teised seda teevad. IRLi kuuluv põllumajandusminister on seda põldu ka hoolikalt kündnud. Ta on kohtunud enamiku Euroopa Liidu riikide põllumajandusministritega ja rääkinud läbi, et toetused tuleval perioodil kasvaksid kiiremini, kui hetkel Euroopa Komisjoni välja pakutud tempo seda ette näeb. Need kohtumised on olnud edukad.

Teine oluline teema on siseriiklikud põllumajandustoetused. Käesoleval aastal on siseriiklike põllumajandustoetuste maht ligikaudu 28 miljonit eurot ja on oluline, et see maht ka tulevastel perioodidel säiliks. Kui suudame järgmiseks perioodiks saavutada kõrgemad toetused Euroopast ja säilitada toetuste mahu siseriiklikus eelarves, võib kindlalt väita, et Eesti põllumeeste konkurentsivõime kasvab.

Ester Tuiksoo (Keskerakond): 1. Suhtun ülipositiivselt!!!

2. Toetused võimaldavad ka Eesti põllumeestel müüa oma toodangut konkurentsivõimeliste hindadega. Toetan koos Keskerakonnaga põllumeeste võrdsustamist Euroopa Liidu ühisel 500 miljoni tarbijaga Euroopa turul. Olen kindel, et Eesti põllumees peab olema võrdne kõigi teiste põllumajandustootjatega Euroopa Liidus.

Keskerakond koos maarahva kongressiga on alati toetanud Eesti põllumehi, kaasa arvatud praegust allkirjade aktsiooni!