Tartu jalatsivabriku juht luges saadud tellimuse kohta ajalehest

JALATSITÖÖSTUS • Kaitsevägi teatas möödunud nädalal, et võtab kasutusele Tartus toodetud sõdurisaapad, ent jalatsivabriku juht luges sellest uudisest alles puhkuse ajal ajalehest.

„Olgem ausad, meie riigihanget ei võitnud,” valgustab aktsiaseltsi Samelin juht Leida Kikka Eesti riigi 12 000 saapa tellimuse tagamaid. Kuidas siis tellimus ettevõttele tuli? „Ma tõesti ei tea seda,” kostab Kikka, „ma olin kaks nädalat puhkusel.”

Alles sel nädalal puhkuselt naasnud Kikkat tabas tööle tulles üllatus – ees ootas suur Eesti riigi tellimus, mistõttu katkestas ettevõte kollektiivpuhkuse plaani ning kogu vabrikus käib praegu sõdurisaabaste valmistamine Eesti kaitseväele. Kikka arvab, et kuivõrd ettevõtte saapad on sees NATO kataloogis, siis küllap sealtkaudu nad lõpuks Eesti kaitseväeni jõudsid. „Mina olen õnnelik, et saame toota,” märkis ta.

Muidu oli Samelin Eesti sõdurisaabaste hankelt kohe algul diskvalifitseeritud, kuna hanke väljakuulutamise ajal oli ettevõttel üleval ajatatud maksuvõla arvestuslik intress. See sai küll kohe tasutud, aga seadus on nii karm, et isegi hanke väljakuulutamise ajal ei tohi selles osaleval ettevõttel olla ühtegi maksuvõlga.

Eile käis ettevõttes tõepoolest kibekiire töö ning kõik tööpingid olid hõivatud Eesti sõdurisaabastega, alates nahast pealsete õmblemisest kuni taldade valamise ja lõppviimistluseni välja.

Nahk saabaste jaoks tuleb põhiosas Norrast, kuhu Samelin on juba aastaid NATO standarditele vastavaid saapaid tootnud. See oli omajagu kurioosum, et Samelini saapad kõlbasid oma väga hea hinna ja kvaliteedi suhte poolest suurepäraselt Norra ja Saksa sõjaväele, isegi Eesti Kaitseliidule, aga Eesti kaitseväele mitte. Eesti poisid olid sunnitud kasutama kaugel Sloveenias valmistatud saapaid, millega paljud selle kitsa liistu tõttu rahul polnud.

Tänu kohapealsele tootmisele on Eesti kaitseväel nüüd nii-öelda 24 h teenindus, kus vigased saapad vahetatakse välja ühe päeva jooksul ning vajadusel on tehasest võimalik nädala jooksul tellida tavapärasest kas suuremaid või väiksemaid numbreid.

Jalatsivabriku juht Leida Kikka ütles, et tal on ootamatult sülle sadanud tellimuse üle väga hea meel, sest Eesti sõjavägi saab väga hea saapa väga hea hinnaga. „Näha on, et Eesti riik pole raha tuulde loopinud,” lisas ta. Kui miski üldse mingi hanke võitis, siis tegi seda Kikka väitel saabas ise, mida valmistatakse Samelini tehases. Kaitseväele tehtavate saabaste puhul arvestatakse eesti meeste jalakuju.

Kaitseväe teatel võitis Eesti ettevõte Kaitseväe logistikakeskuse poolsaabaste riigihanke NATO toetusagentuuri kaudu. Esmajärjekorras saavad uued poolsaapad ajateenijad. Logistikakeskus ostis NATO toetusagentuuri vahendusel 12 000 paari ASi Samelin tehases toodetud poolsaapaid. Kolme aasta jooksul hangib logistikakeskus veel ligi 30 000 paari poolsaapaid.

Eesti riigi tellimus moodustab ligi kümme protsenti ettevõtte aastasest toodangust. See pole küll väga suur tellimus, näiteks Norra sõjavägi tellib aastas 30 000 paari jalatseid, ent ometi on ettevõtte jaoks tegemist olulise asjaga. Aastas toodab ettevõte ligi 300 000 paari jalatseid.

Samelin toodab kaitseväele kingi

Eile ettevõttes ringkäiku tehes selgus, et Samelin toodab Eesti kaitseväele ka kingi. Need on tipp-topp kingad, liimitud tallaga kvaliteetsest nahast vastupidavad jalatsid. Kasutatakse samu materjale ja tehnoloogiaid, mida juhtivad jalatsifirmad nagu Salamander. Hinnast annab aimu asjaolu, et selliseid kingi müüakse tehasepoes ligi 40 euroga. Võrdluseks – samasugused firmajalatsid maksavad Eestis alates 100 eurost.

Lisaks kingadele ja sõdurisaabastele valmistatakse Samelinis väga laias valikus lastejalatseid. Muide, presidendiproua Evelin Ilvese lastejalatsite sari oli samuti Samelini toodang. Möödunud aasta lõpus hakkas Samelin koostöös Allar Levandiga tootma suusasaapaid.

Koostöös Tartu reisiklubiga Nipernaadi töötas ettevõte välja matkasaapa, mida on katsetatud Mont Blancil. Praegu valmistatakse ette Rootsi kõrbesaapa hanget, milleks töötatakse välja kõrbesaabas. Lisaks toodetakse Norrasse lennukipiloodi- ja tankisaapaid.

Ettevõtte juht Leida Kikka rääkis, et Samelin kasutab vaid parimat Norras ja Itaalias toodetud nahka. Sõdurisaabaste jaoks kasutatakse Norra põhjamaist veisenahka, kuna see sobib paksuse ja vastupidavuse poolest.

Eestist tulevad saabastele paelad, mida toodetakse Tartu firmas Haine Paelavabrik OÜ. Papist kast, kuhu saapad pakitakse, tuleb Põlvamaalt Ihamaru firmast AS Cista. Roostevabad ja magnetkindlad paelahaagid tulevad Saksamaalt, tsingitud tallatugevdus ehk supinaator tuleb Hollandist.

Samelini jaoks on kõige teravam probleem töötajate puudus, sest Eesti kutsekoolides ei valmistata ette ühtegi jalatsiõmblejat ja nende järele on suur nõudlus.

AS Samelin on välja kasvanud endisest Tartu naha- ja jalatsivabrikust, mis valmistas nõukogude ajal samuti sõjaväe niinimetatud kirsasaapaid ja mille botaseid tootev filiaal tegutses Võrus ja kannab praegu nime OÜ Abris. Abrise juhataja Väino Palo ütles, et Võrru pole veel Eesti kaitseväe tellimused jõudnud.

ASile Samelin mõjus rängalt paari aasta tagune masu, mil ettevõtte käive kukkus mitu korda ja 2009-2010 tootis 200 töötajaga ettevõte kahjumit ligi seitse miljonit krooni.

Möödunud aasta oli ettevõtte jaoks tänu Norra tellimustele aga ajaloo parim, käive kerkis 110 protsenti 4,8 miljoni euroni ja puhaskasum oli 347 000 eurot. Ettevõtte omanikud on tegevjuht Leida Kikka (52 protsenti) ja finantsinvestor Tiina Leismann (45 protsenti). Ülejäänud kolm protsenti kulub ettevõtte töötajatele.