Külanõukogudest valdadeks: millisena nähti Võrumaa tulevikku 21 aastat tagasi?

ARENGUKAVAD • „Tulevikus tõuseb taas hobuse tähtsus metsatöödel,” ennustati 1991. aastal Vastseliina arengukavas. 21 aastat hiljem tundub selline stsenaarium naeruväärsena, kuid tolleaegsetes oludes ei olnud asjade selline käik täiesti välistatav. Eesti Vabariigi taastamise algus-aegadel valitses suur ebakindlus – maareform oli veel tegemata, kütusehinnad tõusid kiiresti ja enamikul uutel talunikel ei olnud põlluharimiseks vajalikku tehnikat.

Ennustamine on tänamatu töö, eriti niivõrd muutlikul ajal, nagu seda olid 1990. aastate algusaastad Eestis. Siiski pidi iga külanõukogu vallaks saamiseks tulevikuprognoose tegema. Omavalitsusliku staatuse tunnustuse nimel pidid rahvasaadikute nõukogud koostama loodavale vallale põhimääruse ja sotsiaalmajandusliku arengukava, mille nõuetele vastavust hindas Ülemnõukogu Presiidiumi moodustatud 23-liikmeline ekspertkomisjon.

Tänapäeval on valdade arengukavad suhteliselt igavad. Enamus dokumendi mahust kulub oleviku kirjeldamiseks ning visioonidega ollakse ettevaatlikud ja mittemidagiütlevad – hoidku taevas selle eest, et keegi järgmiste valimiste ajal täitmata jäänud lubadusi sisse nõudma hakkab! Pikaajalise strateegia asemel on arengukavades seatud eesmärgid mõeldud pigem lauseteks, mida külaseltsidel, noortekeskustel ja teistel mittetulundusühingutel on eurorahade taotlemisel hea projektidesse pista.