UUDISED

Haanjamaa metsade vahelt pärit kasemahl jõuab Läti nahahooldustoodetesse

Kui vahtramahla korjatakse käsitsi, siis kasemahla kogumiseks on Kasevetekohina meestel paigaldatud vähemalt viie kilomeetri pikkune torustik. Anti Mõttus demonstreerib Kanadast pärit spetsiaalseid külmakindlaid ja toidukäitlemiseks mõeldud torusid, millega saab hõlpsasti koguda mitu tonni mahla. Mööda torusid jookseb mahl ühte kogumispunkti ehk pumplasse. Foto: AIGAR NAGEL

OÜ Kasevetekohin osanik Anti Mõttus, üks kolmest tegijast, kes rajasid aastate eest Haanjamaa metsade vahele nüüdisaegse Kanadast pärit kasemahla korjesüsteemi. Foto: AIGAR NAGEL


Mõne aasta eest tegid kolm meest – Valjo Liivamägi, Anti Mõttus ja Riho Räbbin – kasemahla kogumises revolutsiooni. Moodne mitmekilomeetristest torudest koosnev Kanadast pärit kogumissüsteem saadi tööle 2018. aastal. 2019. aastal oli seda juba omajagu katsetatud ning saadi toimetada juba täisvõimsusel. Juba siis olid OÜ Kasevetekohin loojatel tulevikuks suured plaanid.

Eesti suurim, Võrumaa Metsaühistu on tegude ja mõtetega aastas 2124

Võrumaa Metsaühistu tegevjuht Erki Sok (vasakul) ja metsnik-metsakasvataja Karl-Gustav Sok Mee-Horsa kinnistu 1,24hektarilisel langil olukorrale hinnangut andmas. FOTO: Kalev Annom

Võrumaa Metsaühistu tegevjuht Erki Sok (vasakul) ja metsnik-metsakasvataja Karl-Gustav Sok Mee-Horsa kinnistu 1,24hektarilisel langil olukorrale hinnangut andmas. FOTO: Kalev Annom


Rahvusvaheline metsapäev 21. märtsil möödus peaaegu märkamatult ning ei olnud kuulda toetavaid ja kiitvaid sõnu metsameeste aadressil. Mis näitab, et metsatargad kontoriametnikud ei näe oma arvutiekraanist kaugemale. Ametnikelt tuleb ainult halvustavaid ja piiravaid signaale metsameeste ja nende tegevuse kohta. Ei osata või ei suudeta viisakalt suhelda.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD