HOBUSERAUAD • Hobuserauda on aastasadu peetud õnnetoovaks sümboliks, mis legendi järgi vanasti ja ka nüüdisajal naelutati kõige sagedamini välisuksele, et õnn saabuks nende ellu, kes majas elasid. Kaua on vaieldud selle üle, kas hobuseraua ots peaks olema avatud üles või alla. Ühe uskumuse järgi peab hobuseraua kinnitama lahtise otsaga ülespoole, et õnn saaks sinna sisse jääda. Teise uskumuse kohaselt peaks raud olema avatud allapoole, sest siis saab kodu õnnega üle valatud.

Hobuserauad seostuvad praktiliselt alati seppadega – on ju teada, et sepad neid valmistavad. Seega peaksid kõik sepad õnnelikud inimesed olema, et nii palju hobuseraudadega kokku puutuvad.

Võrumaa Teataja sündis 1913. aastal, mis teeb lehe eaks terve sajandi. Selleks puhuks otsisime ühe toreda ja pealtnäha ka õnneliku sepa, kes oli nõus meile hunniku hobuseraudasid valmistama, et me neid oma lugejate vahel saaksime välja loosida. Kõik ikka selleks, et peale uudiste neile ka õnne juurde tuua.

Sepp Ahti Lind, tuntud ka kui Mäetalu Sepp, tegutseb oma väikses sepikojas juba neli aastat. Tasahilju töötukassa toetusega alustanud noormehest on sirgunud tõsiseltvõetav sepp, kes jõuab veel põllul kombainiga vilja koristada ja tegeleb lisaks ka liivapritsitöödega. Kodus ootavad teda kolm toredat last koos lahke naisega. Kõik see annab lootust, et väljaloositavad hobuserauad on valmistatud õnnelike kätega.

Ahti tööd ulatuvad seinast seina: aiad, trepid, varjualused, hinged, käepidemed, sisustuselemendid ja palju muud. Ta on valmistanud auhinnad iga-aastasele paadirallile ja viimane valmistatud aed läks koguni Prantsusmaale, kuhu tehakse hetkel veel lisaks tuhatoose. Kõik, kelles sepatöö vastu huvi tärkas, saavad lisainfot otsida kodulehelt www.maetalusepp.com.

Meie video- ja pildigaleriis www.pildigalerii.vorumaateataja.ee saab varsti näha videot ning hulgaliselt pilte hobuseraudade valmimisest ja Ahti muudest tegemistest.