Haanjalastel ei ole mitte ainult Suur Munamägi, vaid ka suur ja soe süda

1107 elanikuga Haanja valla rahvas panustas sedavõrd ennastsalgavalt Haanja maratoni korraldamisse, et seda tundsid ka maratonil olijad.

Kas saab olla midagi veel muljetavaldavamat, kui maratoniraja Mõrtsuka tõusu ja haanjalaste salajase retsepti järgi keedetud supi võrdlus? Maitseelamusi pakkuva supi retsepti võrreldi Coca Cola salajase retseptiga. Muidugi möödasõit lõõtsamängijast, hapukurk, krõbeda koorikuga pehme leib, mida süües on aimata küpsetaja sooja südant.

Ja muidugi väga efektne finiš, kus võitja Timo Simonlatseri aeg oli 2:03:35,4 ja teiseks tulnud Eno Vahtra aeg 2:03:35,5. Mehed tegid võidu nimel lihaseid rebestades spagaati. Haanja finiš on Eestimaa suusaspordi ajalukku minev ja võrreldav 23 aasta taguse Faluni MMi finišiga.

Raske on teenida maratonide rivist maratonide maratoni nime. Haanja maraton on seda suutnud. Veelgi enam. Haanja maratoni kutsutakse ka suusapeoks, kus saavad hea enesetunde isegi need, kel suuski all pole. Kui valitakse 2016. aasta tegu, siis selleks võiks ja peakski saama Haanja 42. maraton. Seda enam, et järgmisel aastal möödub 55 aastat, mil alustati matkadega Kubja-Haanja-Vällamägi-Kubja.

Maratoni tegijad pole poole sajandi jooksul väsinud. Endistelt tegijatelt eesotsas legendaarse Harri Neemega on teatepulga üle võtnud mitu nooremat põlvkonda. Traditsioon jätkub. Urmas Veerojal on mitmeid huvitavaid ja kavalaid mõtteid, kuidas maratonirada ka üle vesise soo saaks minna. Haanjas mõeldakse juba järgmisele maratonile.

Libiseda, liuelda, õhus lennata saab suuskadel aga oi kui imeliselt … ning kui seda ka just ise ei tee, pakub ka vaatamine peaaegu et samasuguseid emotsioone. Nii et tavapärasest liikumismoodusest on arenenud talispordi üks ja päris paeluv osa. Kuid suusad on võitnud koha ka suvel – veesuuskadena.

Omaette vaatepilt Haanjas oli näha skijöringut ja ehtsaid Haanjamehe suuski. Kohtumiseni suusarajal!