Kui pikk on paras aeg?

JUHTKIRI Operatiivsus on tänapäeval iga toimiva ettevõtte edu võtmeks. Klient soovib saada vastuseid kiirelt ja ettevõte peab kõike seda pakkuma. Kes ei ole piisavalt operatiivne, see jääb aja hammasrataste vahele. Operatiivsust nõutakse ka eraelult.

Varem kasutati suhtlemiseks telegramme või suusõnal saadetud teadet, mis viidi ukselt uksele. Teateid oodati kannatlikult ja seda väärtuslikum tundus olevat saadud informatsioon. Edasi viis aeg inimesed telefoni kütkesse, kuid ka telefoni teel info edastamiseks oli tarvis inimesel parasjagu kodus toru juures istuda, et väärt kõnet kogemata mitte maha magada. Interneti tulekuga avanesid hoopis uued uksed ja arvati, et enam kiiremaks infovahetus minna ei saa, siiski sai. Esialgu vahetati mõtteid lauaarvuti taga jututubades, mis nõudis ikkagi teatavat kohalolekut. Oli ettekujutus sellest, mis ajal vestluskaaslane parasjagu vastata võiks, ei oodatud, et kõik küsimused peavad leidma momentaalselt vastuse.

Tänapäeval on taskus mobiiltelefon ja sõnumile võib vastata mistahes maailma punktis, kus levi seda võimaldab ja üldjuhul võimaldab, sest kui sa pole levialas, siis sind ei ole olemas. Praegu tekitab arvuti teel suhtlemine juba teatavat kärsitust, mida alles mõned aastad tagasi peeti täiesti normaalsel kiirusel liikuvaks infovahetuseks. Kui inimene ei ole nii-öelda taskustvõtu kaugusel, siis muututakse närviliseks ja peetakse olukorda ebanormaalseks. See tingib omakorda selle, et sama perioodi jooksul vahetatud info hulk on mitu korda suurem, mis põletab inimesi huvitavad suhtlusteemad ootamatult kiiresti läbi.

Kas aeg muutub aina lühemaks ja suhtlust on võimalik veelgi kiiremaks lükata või on varsti ees sein ja hakatakse välgukiirusel tagasi liikuma? Ilmaasjata ei ole läinud hinda wifi-vabad puhkekohad keset metsavaikust ja linnamüra haardeulatusest väljas. Just seda arvavad tänapäeva inimesed endale soovivat. Järele proovida julgevad vaid vähesed, mistõttu on kiire reageerimine endiselt moes ja seda troonilt kukutada ei ole sugugi lihtne, sest Eestis on uuringu kohaselt vähemalt 97 protsenti internetikasutajaid. Tundub, et terve pisikene Eestimaa on teineteisega suhtlusest vaid tasku kaugusel.