Hoiatus: võõrad täiskasvanud üritavad Eesti lastega internetis suhelda

Rahvusvahelise uuringufirma Norstat küsitluse kohaselt on 11 protsendi 9–14-aastastest Eesti lastest suhelnud läbi interneti täiskasvanuga, keda nad ei tunne.

Tele2 tellitud uuring näitab, et 36 protsenti Eesti lastest keelduks võõraste täiskasvanutega internetis suhtlemisest, kui viimased nende poole pöörduks, aga 15 protsenti oleks nõus. Ülejäänud vastanud ei kasutanud internetti suhtluskanalina või neil puudus selge seisukoht. Lisaks selgus uuringust, et 35 protsenti Eesti lastest tunnevad end internetis ebaturvaliselt ning turvatunnet ohustavad internetis levivad valed ja viirused.

Tele2 klienditeenindusdirektori Sirli Seliovi sõnul võib internetitutvusest saada reaalne oht. “Halbade kavatsustega inimestel on lihtne oma tegelikku identiteeti internetis peita. Lastele tuleb selgitada, et nii mänguplatsil kui ka internetis ei tohiks suhelda võõraste täiskasvanutega ja sellisest kontaktist tuleb vanemaid teavitada,” ütles Seliov.

“Lapsed võivad ka ise end haavatavaks teha, postitades internetti pilte või videoid. Sotsiaalmeedias tasub postitatud materjalile anda ligipääs vaid oma sõpradele ja ka siis väga hoolikalt vaadata, ega see tõmba ebatervet tähelepanu. Kindlasti ei tohi internetti postitada midagi sellist, mida ei tahaks, et see kõigile nähtavaks saab,” ütles Seliov.

Tehtud uuringu kohaselt on endast internetti laadinud pilte 55 ning videoid 37 protsenti lastest.

Küsitlus näitab, et laste enda hinnangul ei tea kaks kolmandikku vanematest, mida nende järelkasv internetis teeb.

Küsitluse kohaselt on 55 protsenti 9–14-aastastest Eesti lastest näinud internetist midagi hirmutavat või õõvastavat. Näiteks vägivalda, laste või loomade piinamist, kaadreid sõjast või operatsioonidest.

Uuringu selgus, et 96 protsendil Eesti lastest vanuses 9–14 on oma mobiiltelefon, 43 protsenti kasutas isiklikku tahvel- ja 42 protsenti tavaarvutit. Eesti lastest kasutab internetti iga päev 83 protsenti, lätlastest 85 ja leedukatest 88 protsenti.

2017. aasta juunis läbiviidud uuringus osales 525 9–14-aastast last Eestist. Sarnased uuringud viidi läbi ka Lätis, Leedus ja Rootsis.