Menu

Ligi kaks kolmandikku rahvast soovib end vaktsineerida lasta

  • Kirjutas BNS

Koroona vastu on valmis ennast vaktsineerida laskma 63 protsenti elanikkonnast, selgub jaanuari teisel nädalal tehtud küsitlusest.

Jaanuari alguses pidas olukorda kriitiliseks 66 protsenti inimestest, mis on sarnane detsembri alguse ja novembri näitajatega. Naised tunnetavad olukorra kriitilisust meestest märksa kõrgemalt: nimelt on 72 protsenti naisi ja 59 protsenti mehi arvamusel, et vale käitumine võib kaasa tuua viiruse laiema leviku, teatas sotsiaalministeerium.

„Suur lõhe on ka nooremate ja vanemate inimeste seas, sest enim hindavad olukorda kriitiliseks vanemad inimesed ja vähem noored. 75-aastastest ja vanematest näeb viiruse levikut kriitilisena pea üheksa inimest kümnest, kuid 25–34-aastastest vähem kui kuus inimest kümnest,“ ütles Turu-uuringute AS uuringujuht Karin Reivart. „Ida-Virumaa elanike ohutunne on Eesti keskmisest tasemest madalam.“

Reivarti sõnul on olukorda kriitiliseks pidavate inimeste arv detsembri keskpaigaga võrreldes langenud detsembri alguse ja novembri näitajate juurde ehk umbes kümme protsenti.

„See on arvatavasti seotud sellega, et inimesed on harjunud suuremate nakatumisnumbritega kui ka vaktsiinide turule toomisega seotud lootusega,“ oletas Reivart.

Detsembri lõpus algas Eestis ka koroonavastane vaktsineerimine. Jaanuari teise nädala seisuga soovib ennast vaktsineerida 63 protsenti elanikest, kellest 32 protsenti on otsuses kindlad ning 31 protsenti pole veel lõplikult otsustanud, kuid usuvad, et ilmselt soovivad ennast vaktsineerida. Elanikest 16 protsenti pole otsustanud, kuid enda hinnangul kalduvad pigem mittevaktsineerimise suunas. Kindlasti ei soovi ennast vaktsineerida 15 protsenti elanikest. Detsembri keskpaiga küsitluse järgi soovis ennast vaktsineerida 50 protsenti elanikest, aga kuna küsitluse metoodika muutus veidi täpsemaks, siis otsest võrdlust praeguse tulemusega teha ei saa.

Uuring vaatas ka põhjusi, miks inimesed vaktsineerimisest keelduksid. Ülekaalus on arvamus, et nad vajaksid rohkem infot vaktsiinide kohta ning teiseks hirm kõrvaltoimete ees. Põhimõttelisi vaktsineerimisvastaseid on elanikest vaid veidi üle kahe protsendi.

Elanike hinnangud enda hoolsusele koroona leviku tõkestamisel püsivad samal tasemel eelmise uuringuga. Maski kandvate elanike osakaal pole muutunud – hinnanguliselt üheksa inimest kümnest kannab maski. Samuti püsib samal tasemel inimeste teadlikkus koroonaviiruse leviku vastastest meetmetest. Pooled elanikest on enda hinnangul viirusevastaste meetmetega hästi kursis ning 42 protsenti üldjoontes kursis. Teadlikkus on kõrgem Tallinnas ja Kirde-Eestis, mis on seotud piirkondade rangemate piirangutega.

Veidi on vähenenud elanike osakaal, kes pooldavad veelgi rangemaid viirusevastaseid meetmeid  – detsembri keskel soovisid seda pea pooled, jaanuari alguses aga 43 protsenti vastajatest, samas see tase on jätkuvalt kõrge võrreldes varasemate kuudega. Samaks on jäänud inimeste hulk, kes peavad praeguseid meetmeid asjakohaseks – neid on 37 protsenti. Veidi on suurenenud inimeste osakaal, kes toetavad meetmete leevendamist, see hulk on kasvanud 12 protsendilt 16-le. Valdav osa elanikest toetab teistest riikidest saabunud inimeste liikumisvabaduse, ürituste ja meelelahutusasutuste piiranguid.

Küsitluse tellis riigikantselei ja viis läbi Turu-uuringute AS. 21. küsitluslaine viidi läbi ajavahemikus 8.–10. jaanuarini.

LOE VEEL

LOE VEEL

15 PÄEVA ENIMLOETUD