Uusi gripijuhtumeid taaskord lisandunud ei ole

Ajal, mil koroonaviirusesse nakatunute arv kasvab, on grippi nakatumiste arv püsinud samal tasemel ja uusi gripijuhtumeid lisandunud ei ole.

Möödunud ei lisandunud uusi gripijuhtumeid. Kokku on sellel hooajal Eestis laboratoorselt kinnitatud neli gripijuhtu - üks A- ja kolm B-gripiviirust.

8. kuni 14. veebruarini pöördus ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu arstide poole 2831 inimest, kellest 30 protsenti moodustavad lapsed. Kõige enam registreeritud pöördumisi oli Tallinnas, Tartumaal, Raplamaal, Läänemaal ja Ida-Virumaal. Peamiselt on ringluses rinoviirus.

Nii Euroopa gripiseire võrgustiku kui WHO andmetel püsib Euroopa Liidus ja mujal maailmas grippi haigestumise intensiivsus jätkuvalt madalal tasemel. Erinevad hügieeni- ja füüsilise distantseerimise meetmed SARS-CoV-2 viiruse leviku vähendamiseks mõjutavad gripiviiruse levikut.

Gripi tekitajaks on ortomüksoviiruste sugukonda kuuluvad viirused. Grippi põhjustavad A-, B- ja C-gripiviirused. Pandeemilise potentsiaaliga on ennekõike A-gripiviirused. Haiguse tundemärkideks on kiirelt tõusev kõrge palavik, peavalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus, lihase- ja liigesevalu. Gripiga võivad kaasneda rasked probleemid nagu kopsupõletik ja krooniliste pulmonaalsete ning kardiovaskulaarsete haiguste ägenemine.

Gripp on äge viiruslik haigus. Gripp levib puhangute, epideemia ja pandeemiana. Kõige enam haigestuvad grippi lapsed, kuid hospitaliseerimised ja surmajuhud tekivad peamiselt eakate, krooniliste haigustega inimeste hulgas.