Kütusesektori esindusorganisatsiooni Eesti Õliühingu andmetel näitab regionaalsete müüginumbrite analüüs, et müügimahtude vähenemine ei ole olnud üle Eesti võrdne ning kõrgete kütusehindade valguses on tarbimine enim vähenenud piirkondades, kus inimeste sissetulek on madalam.

Juuni mootorikütuste müüginumbrid näitavad õliühingu teatel langustrendi jätkumist – lõppenud kuu kahe esimese nädala jooksul tangiti mootoribensiini 9 protsenti vähem kui möödunud aastal samal perioodil. 

"Eestis tarbitakse vastavalt kalendrikuule mootoribensiini vahemikus 18–29 miljonit liitrit, millest umbes pool tangitakse Harjumaal. Kui vaadata viimaste kuude müüginumbrite muutusi maakonniti, siis ainult Harju- ja Pärnumaal pole võrreldes 2021. aastaga mootoribensiini müüginumbrid vähenenud," märkis õliühingu tegevjuht Mart Raamat.

"Maikuu müüginumbrid näitavad, et enim – 13-14 protsenti – on tarbimine langenud kolmes kõige madalama keskmise sissetulekuga maakonnas – Ida-Virumaal, Valgamaal ja Võrumaal. See on arusaadav, et rekordilised tanklahinnad mõjutavad just madalama sissetulekuga inimesi," nentis Raamat.

Kütusesektori esindaja sõnutsi suureneb suvekuudel mootoribensiini müük umbes viiendiku võrra ning ka ilmastikul on tarbimismahtudele märkimisväärne mõju. "Ilusa ilma korral sõidavad inimesed rohkem linnast välja puhkama – kindlasti soodustas jaanipäevale järgnenud suvine leitsak inimeste liikumist," selgitas ta.

Raamat nendib, et sel aastal pidid eestlased tegema oma jaanipühade sõidud Euroopa tipus olevate kütusehindadega. "20. juuni Euroopa Komisjoni ametlik hinnainfo näitas, et Eestist kõrgemad mootoribensiini hinnad olid suvise sõiduhooaja tippnädalal ainult Soomes, Taanis, Kreekas ja Hollandis. Kahjuks pole ka kütusesektoril võimalik jänest kübarast välja tõmmata ja inimestele soodsamaid hindu pakkuda – Eestis mootoribensiinile kehtestatud maksud on Euroopa Liidus koguni neljandal kohal," tõdes ta.

Raamatu sõnul on Eesti üks väheseid riike, kes pole astunud mitte ühtegi sammu, et kütustarbijatele hindade plahvatuslikku tõusu mõju pehmendada. "Kahjuks on meie valitsus viimased kolm kuud analüüsimas kõrgete kütusehindade mõju ja võimalusi nende langetamiseks," märkis Raamat. 

Kütusesektori hinnangul hakkab lähikuudel lisaks inimestele kaotama ka riigieelarve. "Juba täna näeme, et ilmselt on osa piiriäärsest tankimises Lätti kolinud. Kuna juulist kaotati lõunanaabrite kütuseturul biokütuse segamise nõude, siis suureneb hinnavahe Eestiga veelgi ja maksud hakkavad taas suures mahus Lätti sõitma. Nüüd on tagumine aeg rahva eksitamine lõpetada ja reaalselt mingeid otsuseid vastu võtma hakata," kutsus Raamat valitsust üles tegudele.