Politsei- ja piirivalveamet pani tänavu posti 551 musta jõulukaarti, mis mõeldud neile, kes käesoleval aastal on toime pannud neli või rohkem liiklusalast süütegu.

Võrreldes eelmise aastaga on kaardisaajate arv 150 inimese võrra väiksem ning teist aastat järjest on korduvrikkujate arv vähenemas. Ka nende inimeste hulk, kes saavad kaardi mitmendat korda, on langemas. Tänavu saab 63 inimest kaardi teist ning 22 inimest kolmandat järjestikust aastat.

Politseikolonelleitnant Sirle Loigo sõnul on rõõmustav näha, et suurem osa kaardisaajaid leiavad selle enda postkastist vaid ühel aastal. „Musta jõulukaardi eesmärk on panna liiklushuligaane mõtlema oma tegude ohtlikkuse üle. Tänavused kaardisaajad on teadlikult ja tahtlikult rikkunud liiklusreegleid ning pannud seeläbi korduvalt ohtu enda ja teiste elu. Sellise hoolimatu käitumise tagajärjel võib keegi liikluses raskelt viga või koguni surma saada,“ rõhutas Loigo.

Näiteks 55 korduvrikkujat põhjustasid viimase aasta jooksul 69 erinevat liiklusõnnetust, milles said 23 inimest tõsiselt vigastada.  

Käesoleva aasta suurim liiklushuligaan on 1999. aastal sündinud mees, kes jäi erinevate rikkumistega politseile silma 19 korral. Ta on seitsmel korral liigelnud tehniliselt mittekorras sõidukiga, neljal korral ilma turvavööta, kolmel korral ületanud kiirust, ühel korral andnud juhtimise üle juhtimisõiguseta inimesele, sõitnud vastassuunas, liigelnud registreerimata sõidukiga ning pannud toime muid väiksemaid rikkumisi. Kõik talle määratud trahvid on mees jätnud tasumata. „Näeme, et sellised hoolimatud autojuhid vajavad teistsugust lähenemist, sest praegused karistused ei ole paadunud rikkujate jaoks mõjusad. Seda aitaks muuta veapunktisüsteem, mis täna on poliitiliste otsuste taga,“ sõnas Loigo.

Enim panid kaardisaajad toime kiiruseületamisi, muid liiklusalaseid rikkumisi või liiklesid tehnonõuetele mittevastava sõidukiga. Kui enamike kaardisaajate hingel on neli-viis süütegu, siis üheksat inimest pidi politsei peatama aasta jooksul üle kümne korra. 

„Loodame, et postkastist leitud must kaart paneb inimese mõtlema, kas ta tahab ka uuel aastal olla see, kes seab ohtu enda ja teiste elu. Aasta lõpp on hea aeg, mil anda endale lubadus alustada uut aastat ohutumalt ning olla nii enda kui teiste suhtes hoolivam,“ lisas politseinik. 

Enim on kaardisaajate hulgas 2000.-2004. aastal sündinud Eesti kodakondsusega põhiharidusega noormehi. Kaardi saavad ka 18 naist. 

162 inimest ehk kolmandik korduvrikkujatest elab Harjumaal, järgneb 87 kaardiga Ida-Virumaa. Tartumaale läks tänavu 63, Pärnumaale 44 ja Lääne-Virumaale 31 kaarti. Ainsana ei läinud mitte ühtegi kaarti tänavu Hiiumaale.  

Kaitseväe Taara linnakus valmis Martin Eelma, Marje Eelma ja Kärt Marani monumentaalgraafika teos „Tasakaal“.

Teos on tellitud vastavalt selle aasta kevadel väljakuulutatud kunstikonkursile, mille eesmärk oli leida kunstiteosed Taara ja Raadi linnakutesse.  

Teos „Tasakaal“ on kubistlik monumentaalgraafika, mis mõjub askeetlikus ruumis selgelt ning jõuliselt sümboliseerides tasakaalu ja koostööd. „Teost kavandama hakates tundsime, et universaalhalli trepikoda vajab ruumi pingestavat lahendust. Meie eesmärgiks oli luua teos, mis optilise illusiooni abil mõjub ruumi skulpturaalse osana, mitte ainult tasapinnalise objektina. Lõime rastriefekti abil valguse ja varjuga mängivad pinnad, mis trükiti otse erikujuliseks lõigatud Valchromat MDF plaadile,“ ütles võidutöö üks autoritest Martin Eelma. 

Teose autorite vaheline koostöö on pikk: koostöös on valminud sellised kohaspetsiifilised teosed nagu JutuPeatus, Betti Alveri luule Jõgeva linna valgustipostidel, Installatsioon “Rändlinnud” Tallinna Lennujaamas ja palju muud, ühtlasi koos on kujundatud mitmeid näituseid, viidastikke ja muud.

Kunstiline ideelahendus pidi lähtuma nii hoonete välis- kui ka sisearhitektuursest lahendusest, et sobituda antud ruumilisse keskkonda nii oma materjalide valiku kui ka teemakäsitluse poolest. „Viimaste aastate jooksul on Taara linnakusse ehitatud mitmeid uusi objekte – valminud on nii uus tehnikapark kui ka universaalhall. Meil on hea meel, et lisaks uutele ehitistele on linnakus ka Eesti autorite kunsti, mis sobitub nii linnaku kui ka universaalhalliga, kus taljes asetseb,“ märkis RKIK lõuna portfellijuht Mart Salusaar.

Kunstikonkursi võitjalt tellitava teose maksumus ilma käibemaksuta oli ligikaudu 13 000 eurot. Kunstiteoste summa on kujunenud ehitusmaksumusest vastavalt kunstiteose tellimise seadusest ning on kujunenud Taara linnaku universaalhalli kogumaksumusest.

Võru Taara linnakus asub 2. jalaväebrigaad ja Kaitseväe Akadeemia kutseõppehoone. Lisaks ajateenijate kasarmud, sõduri- ja staabihooned, söökla, tegevväelaste kasarmu, tehnikapark, universaalhall, spordiväljak, käsivõitlusala, jõulinnak, autopesula, varjualused ja nii edasi.

Martin Eelma Tuumik Stuudiost on tegev graafilise disaineri ja illustraatorina ning Marje Eelma graafilise disaineri ning fotograafina, mõlemad on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli, praeguse nimega Pallase. Nad on 15 aastat tagasi loodud disainibüroo Tuumik Stuudio asutajad ja omanikud. Tuumik Stuudio põhilised tegevusvaldkonnad on infograafika, viidastike, raamatute ja firmagraafika disain. Tuumik Stuudio on Eesti Disainibüroode võrgustiku liige. 

Kärt Maran Tohuto OÜ-st on tegev mitmes loomevaldkonnas: ta töötab ehtekunstniku, kuraatori ja näituse kujundajana. Maran on osalenud mitmetel kunsti ja disaini näitustel nii Eestis kui mujal, tema tööd on eksponeeritud Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi püsiekspositsioonis. Maran on väärismetallidest ning titaanist ehteid tootva ettevõtte Tohuto asutaja ning omanik. Ta kuulub Eesti Disainibüroode võrgustikku, Eesti Disainerite Liitu ja Eesti Kunstnike Liitu. 

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) on valitsusasutus, mille ülesanne on kaitseministeeriumi valitsemisala hangete ja infrastruktuuri haldamine ning mobilisatsiooniressursside ettevalmistamine. RKIK on riigikaitsesuunaliste hangete korraldamisel ja kinnisvaraprojektide arendusprotsessides kompetentsikeskuseks, partneriks, tellijaks ja esmaseks infoallikaks kõigile pakkujatele ja koostööpartneritele. Asutuse eesmärk on võimaldada riigi kaitsetegevusele fokusseeritud organisatsioonidel keskenduda oma põhitegevustele läbi nende halduskoormuse vähendamise, tagades nii Eesti Vabariigi kaitsevõime maksimaalselt efektiivne areng. Riigikaitse arendamiseks soetatakse igal aastal üle 350 miljoni euro eest tooteid ja teenuseid ning arendatakse ja hoitakse töökorras taristut rohkem kui 70 miljoni euro ulatuses.