Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) jõudis esimese tehinguni hoonestatud kinnistu omandamiseks Nursipalus, kus tehingu suurus koos kõigi hüvitistega kujunes turuväärtusest pea viis korda suuremaks.

Esimese elamutehingu summaks on ligi pool miljonit eurot.

„Oleme riigiga kokkuleppele jõudnud perele väga tänulikud ostutehinguni jõudmise eest. Kindlasti ei olnud see otsus lihtne, ent seda olulisem on teadmine, et riigikaitse tugevdamise vaates on tegemist tähtsa otsusega, kuivõrd Nursipalu harjutusvälja laiendamine aitab kaasa kogu Eesti kaitsevõime suurendamisele,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

Täiendava hüvitisena kinnisasja omandamise kokkuleppe saavutamise eest sisaldab tehing ka 20 protsenti motivatsioonitasu ja 10 protsenti lisatasu, sest see puudutab eluhoonet. Lisaks kehtib riigile kinnisvara müües tulumaksuvabastus.

„Meil ei ole kuidagi võimalik koduõue emotsionaalselt väärtust hüvitada, kuid me saame teha kõik endast oleneva, et üleminek uuele elukorraldusele oleks sujuv ja taastuks võimalikult lähedane olukord, mis oli enne tehingut,“ rääkis Pevkur.

Hüvitisväärtus määratakse individuaalselt hindamise käigus ja kui palju kõigi hüvitiste suurus lõpuks turuväärtust ületab, selgub iga kinnistu puhul eraldi.

„Oleme valmis kulutama aega ja energiat, et leida ka teiste kinnistu omanikega sobiv lahendus. Viimase 20 aasta jooksul on riigikaitseliste ehitiste arendamisel toimunud sadu kinnistute võõrandamisi, mille puhul on jõutud kokkuleppele pea kõigil juhtudel,“ lisas kaitseminister.

President Alar Karis rõhutas pühapäeval Tallinnas Kadrioru roosiaia vastuvõtul vabaduse rolli Eesti riikluse olemuses, rõhutades vajadust jääda poliitvõitluses väärikaks ning märkides, et teda teeb nõutuks jutt sellest, et ajakirjandust tuleks kontrollida. 

"Põhiseadus laob alusmüüri, millele Eesti toetub, öeldes, et Eesti riik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. See sõnade järjekord ei ole juhuslik. Vabadus tuleb esimesena – kõige alusena. See on Eesti riigi olemus ja tugevus," rõhutas Karis. 

Tema sõnul on vabadus väärtus, mis väärib alati kaitsmist. "Aga nii mõnelegi võib vabadus vahel tunduda tülikas või ohtlik. Kui kellelegi nii tundub, tuleb sügavalt järele mõelda ja vaadata ajalukku. Siis me näeme, kui ohtlikud on katsed vabadust ohtude vältimiseks piirata," ütles riigipea. 

Karise sõnul tunneb ta nõutust, kui loeb, kas ja kuidas tuleks kontrollida ajakirjandust ja väljendusvabadust. "Riiklik järelevalve ajakirjanduse sisu üle on halb mõte," ütles Karis. 

Presidendi sõnul nõuab demokraatia läbipaistvust. "Ma kutsun üles arutama ja küsima ausalt maksude, rohepöörde, demograafia ja veel paljude teemade üle, välis- ja julgeolekupoliitikast väikeste maakoolide saatuseni. Samuti rääkima turvatundest, mida inimesed vajavad, sest kui see on olemas, siis on julgust ka lasta lastel sündida," ütles Karis, märkides, et Eestis on rohkem tarku ja ärksaid inimesi kui meediaruumis kolumniste.

Riigipea tõdes, et vähenemas on oskus jääda viisakalt eriarvamusele. "Ärgem tühistagem vaimuvabadust. Hoidkem seda rahvusliku aardena," soovitas Kartis. 

Sisepoliitikast rääkides märkis karis, et Eesti on jõudnud punkti, kus tuleb täpsustada, kas poliitiline võitlus on ikka kooskõlas demokraatia reeglitega. "Pöördun kõigi poliitikute poole, nii nende poole, kes töötavad parlamendis, kui ka nende poole, kes on parlamendist väljaspool: oma sõnakasutuses ja väljaütlemistes mõelge sellele, et teie vastutusel on Eesti riigi väärikus. Eesti riigi väärikus nõuab ka teilt väärikust," ütles Karis. 

Julgeolekust rääkides märkis Karis, et kuigi Euroopas käivad lahingud, pole Eestile praegu sõjalist ohtu. Samuti kinnitas ta, et Eesti kasutab oma vabadust ja kohustust Ukrainat igati aidata. "Vaba maailma kaalukauss on meie poolel. Nii kaitseme ka Eesti vabadust, meie keelt ja kultuuri, meie riiki. See tähendab tihedat koostööd sarnaselt mõtlevate riikidega, aga samuti kannatlikku selgitamist ja leidlikkust kontaktide loomisel ka Aasias ja Aafrikas nendega, kellega me ei pruugi veel praegu olla samas meeles, kuid kes mõistavad hästi, mida tähendab kolonialism ja vallutussõda ning suudaksid selle 21. sajandilgi ära tunda," ütles Karis. 

Karise sõnul on liitlaste kooshoidmine, uute sõprade leidmine ja Eestile turvatunde andmine raske ja kulukas töö. "Ka mina teen seda tööd ja mul on kahju, et selle töö rahastamine on tekitanud Eestis vaidlusi. Eriti kahju on mul selle pärast, et nende vaidluste käigus on heidetud varju presidendiameti sõltumatusele," rääkis Karis. "Presidendiameti sõltumatust kaitsen mina. See hõlmab ka võimalust heita arvustav pilk parlamendi ja valitsuse tegevusele," lisas riigipea.