EESTI ELU

Meie Nursipalu: harjutusväljade rajamine käib mujal maailmas teisiti

MTÜ Meie Nursipalu kirjutab kliima- ja keskkonnaministrile reedel saadetud avalikus kirjas, et Eesti ei lähtu harjutusvälja laiendamisel maailma heast tavast.

Kodanikuliikumine märgib, et Nursipalu harjutusvälja laiendamisel on planeeritud lisaks olemasolevale ka kolm uut sihtmärgiala ehk UXO-d – lühend tuleneb ingliskeelsest terminist unexploded ordnance. Ühtlasi on plaanis nendele aladele hakata laskeharjutusi tegema ka väljastpoolt neid alasid. Meie Nursipalu märgib, et kasutusele võetud UXO-ala hävitatakse pöördumatult ja sellest saab igaveseks keelutsoon, kuhu inimjalg ei või astuda.

"Isegi kui ala puhastataks lõhkemata moonast, ei saa maad enam kasutada. Maailma praktikas on näha, et need alad nii-öelda küllastuvad ja pommitusala tuleb nihutada edasi," selgitab kodanikuliikumine enda kirjas. "USA-s ja mujal maailmas on need alad enamasti inimtühjades kõrbetes, meie riik plaanib need teha inimasustuse keskele, põlistalude maadele, üleriigilise rohevõrgustiku tuumalale, Natura lähialale, olulisele valgalale ja nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonda. Maikuus oli Nursipalu harjutusvälja  sihtmärgialal maastikupõleng, mida päästjad ei julgenud kustutada, sest seal on lõhkemata laskemoona."

"Maa tervise ja tuleviku eest vastutame me kõik üheskoos. Töötatakse kõikide eluvaldkondade keskkonnasäästlikumaks muutumise nimel, maksustatakse keskkonna saastamist ning aidatakse vähem arenenud majandusega riikidel keskkonnasõbralikke ja jätkusuutlikumaid lahendusi kasutusele võtta," tsiteerib kodanikualgatus keskkonnaministeeriumi kodulehte ja küsib, miks ei lähtu riik neist punktidest Nursipalu harjutusvälja arendamisel ja kas tõesti pole alternatiive UXO-aladele Võrumaal.

"Kuidas me täidame prioriteete, mida loodus- ka elukeskkonna kaitsel oleme riigi ja rahvana endile seadnud ning Euroopale lubanud?" küsib kodanikuliikumine ning kutsub otsustajaid neid küsimusi endale esitama ja vastutustundlikult käituma.

"Kui aitame vähem arenenud riikidel leida keskkonnasõbralikke ja jätkusuutlikke lahendusi, siis peame neid samu põhimõtteid järgima ikka kõigepealt omaenda maal," seisab avalikus kirjas.

Teadlikkust lähenemiskeelu võimalustest tuleb parandada

Teadlikkust lähenemiskeelu võimalustest tuleb parandada FOTO: pixabay

Justiitsministeeriumi tellimusel lähisuhtevägivalla juhtumites lähenemiskeelu taotlemise ja kohaldamisega seotud kogemusi ning võimalikke kitsaskohti analüüsinud Civitta Eesti leiab, et teadlikkust lähenemiskeelu võimalustest tuleb parandada.

Lähisuhtevägivalla ohvrite kaitsmisel mängib lähenemiskeelu kohaldamine olulist rolli. „Lähenemiskeeld on inimesele seatud keeld läheneda teisele inimesele. Seejuures võib kohus vajadusel keelata või piirata õigusrikkujal suhelda kaitset vajava inimesega, aga ka kohtu määratud paikades viibimist või neile lähenemist,“ selgitas justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik Anna-Liisa Uisk.

Riik seob elektri üldteenuse hinna börsihinnaga

Riik seob elektri üldteenuse hinna börsihinnaga FOTO: Pixabay

Kliimaminister saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, mille eesmärk on muuta universaalteenus paindlikumaks, siduda elektri üldteenuse hind börsihinnaga ning muuta gaasi varumakset.

„Elektri universaalteenuse ülesanne oli anda inimestele ja väikeettevõtlusele stabiilsus Venemaa energiasõjast põhjustatud hinnakõikumiste eest. Seda kehtestades oli arusaam, et börsi toimides ja soodsama taastuvenergia tootmiste kasvuga on tarbijatel võimalik saada turult elektrit soodsama hinnaga. Nii on ka läinud, elektrimüüjad pakuvad häid alternatiive.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD