Menu

.      

Juuniküüditamise aastapäev toob üle Eesti mälestusüritused

  • Kirjutas BNS

GALERII Juuniküüditamise aastapäeval näidati üheskoos, et Eestimaa ei unusta FOTOD: Aigar Nagel

Juuniküüditamise aastapäev toob kolmapäeval üle Eesti ridamisi mälestusüritusi, milles löövad kaasa ka riigijuhid. 

Võrumaal asetatakse kolmapäeval leinakimbud ja süüdatakse küünlad kõigi represseeritute mälestuseks mälestusmärgi jalamil Võru raudteejaama juures kell 11. Osalevad Võru linnavalitsuse, Kaitseliidu, Kodutütarde, Noorkotkaste ja Naiskodukaitse esindused. Pärast istutakse koos mälestuste lauas. Samal päeval asetatakse leinakimbud ka küüditatute mälestuskivide juurde Kangstis ja Kuutsil.

Põlvamaal algavad juuniküüditamise mälestusüritused kell 10 Veriora raudteejaamas ja jätkuvad kell 11 Põlva raudteejaamas küüditatute monumendi juures. Oodatud on Räpina ja Põlva vallavalitsuste ja volikogude ning erakondade esindajad. Üritusel osalevad Põlva Kaitseliidu maleva ja Naiskodukaitse toimkonnad. Lipuvalves on noorkotkad ja kodutütred. Jumalasõna jagab Põlva Maarja koguduse õpetaja.

President Alar Karis märkis kolmapäeval, juuniküüditamise mälestuspäeval, et Nõukogude võim sihtis küüditamisega Eesti omariikluse kandvaimat jõudu.

Alar Karise sõnul näitas nõukogude võim end 1941. aasta juuniküüditamisega kogu oma räiguses. “Esmalt võeti Eestilt oma võim, küüditamisega püüti allutada aga Eesti kodanike vaim. Küüdirongidesse viidi need, kelle rolli peeti omariikluses kõige kandvamaks ning nendega koos terved pered ja suguvõsad," rääkis riigipea. 

"Küüditamine kui kurjuse küüniline tehnoloogia pole paraku kusagile kadunud. Näeme sedasama praegu ka Ukrainas. Me ei unusta neid, kes vägivallaga me keskelt võõrsile on viidud,” ütles president.

“1941. aastal viidi kodudest jõuga ära terved perekonnad koos lastega ning kui lastel õnnestuski kodumaale jääda, ei kohtunud paljud neist enam kunagi oma vanematega. Eestis on peale kasvanud põlvkonnad, kes ei ole kogenud sõda ja repressioone. Oleme selle eest tänulikud, kuid seda olulisem on mälestust hoida,” lisas Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming. 

Must-valged leinalindid lehvivad kokku 70 raudteejaamas üle Eesti. Naiskodukaitse kutsub inimesi märkama raudteejaamades leinalinte ning jagama nendest sotsiaalmeedias fotosid teemaviitega #maeiunustasind. Lisaks võib jagada enda ja oma perekonnaliikmete tundeid, mälestusi ja fotosid.

14. juunil 1941 küüditasid Nõukogude Liidu okupatsioonivõimud üle 10 000 eestimaalase, kellest 7000 olid naised, lapsed ka vanurid. Küüditamise eesmärk oli likvideerida moraalne, füüsiline ja õiguslik vastupanu okupantide režiimile. Vaenlaseks tembeldati kogu vastupanu osutav elanikkond. Paljud aktiivsed ja isamaalised inimesed, kes olid eelneva 20 aasta jooksul andnud oma panuse parema Eesti loomisele ja Eesti iseseisvuse hoidmisse, hukati 1942. aastal jõustunud surmanuhtluse otsuse alusel kaugel Siberis. 

Kokku küüditas nõukogude režiim aastatel 1941-1951 Eestist enam kui 30 000 inimest, Memento andmetel olid neist ligi 10 000 alaealised.

20 PÄEVA ENIMLOETUD