EESTI ELU

Nädalaga lisandus 22 gripiviiruse ja 2241 koroonaviiruse juhtu

Nädalaga lisandus 22 gripiviiruse ja 2241 koroonaviiruse juhtu FOTO: Aigar Nagel

Terviseameti andmetel haigestus nädalaga Eestis 22 inimest grippi ja 2241 inimest koroonaviirusesse.

Kolmapäevahommikuse seisuga oli haiglates 180 koroonaviirusega nakatunud inimest, kellest 78 vajasid haiglaravi sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Nädala jooksul suri üheksa inimest vanuses 56-93, kõigil olid rasked kaasuvad haigused.  

Arvestades COVID-19 haigestumise suurenemist vanemaealiste hulgas, võib terviseameti hinnangul oodata järgnevatel nädalatel hospitaliseerimiste kasvu. Registreeritud COVID-19 juhtude arv püsib stabiilsel tasemel, nakatumiskordaja R-i dünaamika viitab pigem kasvutendentsile. COVID-19 haigestumus on suurenenud eakate seas. Hoolekandeasutustes registreeritud kollete arv on võrreldes eelmise nädalaga jäänud samale tasemele.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmetel on hooaja algusest gripi tõttu haiglasse toimetatud 16 inimest, 37,5 protsenti hospitaliseerimist vajanud patsientidest on olnud üle 65-aastased.

Võrreldes eelmise nädalaga kasvas haigestumine kuni 4-aastaste laste ning tööealiste inimeste seas, vastavalt 14,7 protsendi ja 21,8 protsendi võrra. Jätkuvalt on haigestunute seas enim kuni 5-aastaseid lapsi.

Registreeritud andmete põhjal hindas terviseamet gripi haigestumuse intensiivsust veel madalaks, kuid laboratoorselt kinnitatud proovide arv on hakanud kasvama. Laboratoorselt kinnitatud gripijuhud on registreeritud Harjumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Pärnumaal, Raplamaal, Tartumaal, Valgamaal, Viljandimaal ja Võrumaal. Viiruse levik on muutunud püsivaks Harjumaal, Tartumaal ja Võrumaal, kuid riigis tervikuna on viiruselevik veel piiratud. 

Eestis on 445 000 annetajat ja 160 000 vabatahtliku töö tegijat

Eestis on 445 000 annetajat ja 160 000 vabatahtliku töö tegijat

Eestis on 445 000 annetajat ja 160 000 vabatahtliku töö tegijat, avaldas statistikaamet teisipäeval, kui taas toimuvad üle-eestilised annetamistalgud. 

Aastatel 2019–2021 viis statistikaamet läbi ajakasutuse uuringu, milles küsiti inimestelt muuhulgas, kui palju on nad küsitlusele eelnenud aasta jooksul mõnele organisatsioonile või eraisikule annetanud, kas annetavad regulaarselt ning kas nad on teinud ka vabatahtlikku tööd. 

Kaks sihtgruppi võiksid oma pensionifondi valiku üle vaadata

Kaks sihtgruppi võiksid oma pensionifondi valiku üle vaadataLuminori pensionifondide fondijuhi Vahur Madissoni sõnul on Eestis kaks pensionikogujate sihtgruppi kes võiksid oma pensionifondi valiku üle vaadata, kuna pidevas muutumises on nii pensionivara investeerimise võimalused, kui ka inimese eluetapid.

"Kui Eesti pensionisüsteem ligi 20 aastat tagasi loodi, siis tol perioodil polnud veel olemas riskantsemaid ja kõrgema oodatava tootlusega fonde, mis investeeriksid pea täielikult aktsiatesse.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD