Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi viidud uuringust selgub, et üha enam Eesti inimesi arvab end keskklassi kuuluvat, samas on oma sissetulekuga rahul vaid 18 protsenti elanikest.

„Kurb on tõdeda, et vaid üks viiest Eesti inimesest on oma sissetulekuga rahul. Sissetulekuga ei ole rahul 38 protsenti elanikest ning need tulemused annavad ettevõtetele ja poliitikakujundajatele väärtuslikku lisateavet, aidates neil paremini mõista inimeste tarbimisharjumusi ja sissetulekuvajadusi,“ sõnas Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger. 

Seejuures hindas 10 protsenti uuringus osalenutest kümnepalliskaalal oma rahulolu ühega ja kolm protsenti kümnega. 

„Rahulolu on korrelatsioonis uuringus osalenute sissetulekuga,“ täpsustab Jääger. 36 protsenti vastanutest teenis kuni 1100 eurot, 33 protsenti 1101 kuni 2000 eurot, 19 protsenti rohkem kui 2000 eurot netotulu kuus ning 12 protsendil puudus sissetulek või nad ei soovinud seda avaldada. Keskklassi arvas end kuuluvat pea pool vastanutest ehk 49 protsenti.

Viimaste aastatega on muutunud inimeste arvamus keskklassi kuulumise kohta. Kui 2022. aastal arvasid uuringus osalenud, et keskklassi kuulumiseks peab teenima keskmiselt vähemalt 1884 eurot kuus, siis nüüd on see näitaja kasvanud 2100 euroni. See viitab suurenenud ootustele, sest tõusnud on ka elukallidus. „Soov teenida enam väljendub ka nende hulgas, kes arvavad end keskklassi kuuluvat. Täpsemalt pole 23 protsenti end keskklassi liigitavatest elanikest oma sissetulekuga rahul,“ lisas Jääger. 

Statistikaameti andmetel oli keskmine netokuupalk 2024. aasta teises kvartalis 1577 eurot, netopalga mediaan oli selle aasta teises kvartalis 1345 eurot. Võrdluseks, 2022. aasta teises kvartalis oli keskmine netopalk 1347 eurot ja netopalga mediaan 1138 eurot.

Kuigi keskklassi ennast liigitavate inimeste sissetulekud on aastatega kasvanud, on kallinenud ka kaubad ning suuremate ostude jaoks on ikka vaja pingutada. 

Uuringust selgub, et 26 protsenti vastanutest saab lubada suuremat finantsvabadust, eelkõige jõukad ja kõrgem keskklass, aga ka iga kolmas keskklassist. Enamik  ehk 57 protsenti elanikest, ka neist, kes liigitavad end keskklassi, peavad suuremateks ostudeks aga säästma. Vähe ehk kolm protsenti on neid, kes saavad endale lubada luksuslikumaid asju, näiteks kaubamärgiga riideid või uut autot, ning vaid ühel protsendil vastanutest puuduvad rahalised piirangud täielikult. 

„Kuigi saame tõdeda, et 2022. aastal läbi viidud uuringu tulemustega võrreldes on end vaeseks liigitavate inimeste hulk langenud nelja protsendipunkti võrra, siis muret valmistab asjaolu, et kaks protsenti vastanutest iseloomustab oma leibkonda väitega, et sageli ei jätku raha isegi toidu jaoks, ning 16 protsenti väitega, et vahendeid jätkub vaid kõige olulisemate vajaduste katmiseks,“ ütles Jääger.

Ta lisaa, et inimeste tunnetusliku tagasiside kõrval tuleks tervikpildi saamiseks arvestada ka statistikaameti andmeid. Nimelt on viimaste näitajate järgi absoluutses vaesuses elavate inimeste arv hoopis kasvanud. 2022. aastal elas absoluutses vaesuses 3,5 protsenti Eesti elanikkonnast ja suhtelises vaesuses 22,5 protsenti.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuringu viis läbi Norstat 2024. aasta juunis. Uuringus osales 1000 inimest vanuses 15–74 eluaastat.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus on loodud 2010. aastal eesmärgiga toetada inimesi majandusotsuste tegemisel, jagada teadmisi rahaasjade korraldamisest ning aidata kaasa finantskirjaoskuse edendamisele Eestis. 

FOTO: Aigar Nagel

Parempoolsete hinnangul tunnistas rahandusminister Jürgen Ligi kolmapäeval riigikogu ees eelarvet kaitstes, et julgeolekumaks on pettus, millele on õilsakõlaline nimi külge poogitud ainult ühiskonnas laiema toetuse saamiseks.

“Eelarveauk on ka kuludega katmata tervishoiukulu, eks ole, selle lappimine ei ole ebamoraalne. Siin on piiritletud üks osa eelarvest, ja ütleme, laiema toetuse saamiseks siis räägitakse julgeolekumaksu nime all sellest lisanduvast maksust,” ütles Ligi kolmapäeval riigikogu liikmete küsimustele vastates.

“Parempoolsed on rääkinud, et julgeolekumaksuks nimetatud maksutõusude paketist liigub reaalselt riigikaitsesse 27 protsenti, lõviosa uute koormistega kogutavast läheb hoopis mujale, eelarveaukude lappimiseks,” lausus Parempoolsete juhatuse liige Andrus Kaarelson.

Parempoolsed tõid välja, et riigieelarve strateegiast nähtub, et Eesti kaitse-eelarve suureneb nelja aasta jooksul 659 miljoni euro võrra, sotsiaalministeeriumi haldusala eelarve aga 3,6 miljardi euro võrra. "Need numbrid lähevad kokku ka Jürgen Ligi väljaöelduga, et julgeolekumaksust räägitakse ainult laiema toetuse saamiseks, maksutõusude sisuline eesmärk on hoopis mujal," leiavad Parempoolsed.

“Eesti vabaduse vaatest määrava tähtsusega küsimustes valetamine on erakordselt vastutustundetu,” rõhutas Kaarelson. Kui valitsus kogub julgeolekumaksu sildi all raha, kuid ei tugevda sellega riigikaitset, riskime tema sõnul kodanike pettumisega ja oma riigist võõrandumisega.

“Ligi jutt näitab selgesti, et maksutõusude põhjus ei ole meie piiride taga peetav sõda, vaid hoopis nn Kolme sotsi koalitsiooni kuluralli, sealhulgas näiteks Reformierakonna suurima valimislubaduse, maksuküüru kaotamise rahastamine,” lisas Kaarelson.

Jürgen Ligi jutt selgitab Parempoolsete arvates ka, miks kavatseb tänane valitsus Eesti riigikaitsele olulisest 1,6 miljardi suurusest laskemoona hankest täita ainult poole, jättes ülejäänud summa järgmise valitsuse leida. “Julgeolekumaksust kogutav raha, mis ei lähe järgneval neljal aastal kaitseministeeriumi eelarve kasvuks, tuleks otsekohe paigutada riigi reservfondi, et järgmine valitsus saaks tasuda ka moona eest, mis saabub aastatel 2029-2031,” ütles Kaarelson.

Kuni riigieelarve strateegia sellist plaani ei sisalda, tuleb tema sõnul leppida, et julgeolekumaksu raha läheb igapäevakulude katteks nagu ka eelmiste maksutõusudega kogutud summad.