EESTI ELU

Anaüüs: ohusireenid ei käivitunud riist- ja tarkvara probleemide tõttu

BNS 18 Juuni 2025 Comments ()

Loe veel: Anaüüs: ohusireenid ei käivitunud riist- ja tarkvara probleemide tõttu

Viivitamatu ohuteavituse terviksüsteemi EE-ALARMi esimene suuremahuline test tõi välja tehnilised kitsaskohad ning nüüdseks on selgunud, et osad ohusireenid ei käivitnud riist- ja tarkvara probleemide tõttu. FOTO: Aigar Nagel

14. mai ohuteavituse test andis hädavajalikku infot süsteemi kohta ning selle toel leiti üles mitu probleemi, mis poleks väikesemamahulises testis pruukinud välja tulla. Peamised probleemid olid seotud sireenivõrgustiku osalise käivitumisega. Esmane diagnostika näitas, et käivitusteate võtsid vastu 84 sireeniposti. Praeguseks on teada, et õigeaegselt või hilinemisega käivitus lõpuks 70 sireeniposti. Tootjaettevõttega tehtud analüüs näitas, et põhjus oli nii riist- kui ka tarkvaras.

Liikluskomisjon toetas pikemate autorongide teedele lubamist

BNS 18 Juuni 2025 Comments ()

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.

Liikluskomisjon toetas pikemate autorongide teedele lubamist">

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Lisa anonüümne kommentaar

Valitsuse liikluskomisjon kiitis teisipäeval heaks senisest pikemate autorongide Eesti teedele lubamise. FOTO: Aigar Nagel

Kui praegu on Eesti teedel lubatud autorongi maksimaalseks pikkuseks 18,75 meetrit, siis uue korra järgi saaksid sõita standardsete haagistega ka kuni 25,25 meetri pikkused autorongid.

Ohutuse tagamiseks lubatakse pikemad autorongid teedele vaid eriloa alusel ning üksnes kindlatel marsruutidel, kus tee- ja liiklusolud seda võimaldavad. Eriloa tingimustena seatakse täiendavad tehnilised nõuded sõiduki tähistamisele, erivõimsusele, rehvidele ja keskkonnanormidele. Lisaks on eriloa väljastajal võimalus seada ajalisi ja kellajalisi piiranguid jms.

Riik panustab maapiirkondade arenguks 80 miljonit eurot

BNS 18 Juuni 2025 Comments ()

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Riik panustab maapiirkondade arenguks 80 miljonit eurot">

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Lisa anonüümne kommentaar

Riik toetab maapiirkondade ettevõtlus- ja elukeskkonna arendamist kokku ligemale 80 miljoni euroga. FOTO: Aigar Nagel

Regionaal-ja Põllumajandusministeerium avas koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega 16. juunil piirkondliku ettevõtlus- ja elukeskkonna teise taotlusvooru, mille eelarve on 42 miljonit eurot. Meetme eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste koostöövõimet, et ühiselt suunata maakonna ettevõtlus- ja elukeskkonna arengut kooskõlas maakonna arengustrateegiaga. Toetuse eesmärk on piirkondlikku ebavõrdsust vähendades panustada Eesti terviklikumasse regionaalarengusse ja on mõeldud piirkondadele väljaspool Harjumaad ja Tartu linna.

Taotlusvooru oodatakse esitama projekte, mis on maakondade arengustrateegiates kokku lepitud oluliste koostööprojektidena, mille kaudu ühiselt ettevõtlus- või elukeskkonda arendada. Euroopa Liidu kaasrahastusega suunatakse meetme kaudu maapiirkondade ettevõtlus- ja elukeskkonna arendamiseks kahe taotlusvooru kaudu kokku üle 80 miljoni euro.